Uudistearhiiv | Ühiskonnateaduste instituut, Tartu Ülikool
AAA

TÜ üksuste kontaktandmed

humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Faculty phone: 
(+372) 737 5341
Faculty address: 
Jakobi 2 - 116-121, 51014, Tartu
  • ajaloo ja arheoloogia instituut
    Faculty phone: 
    (+372) 737 5651
    Faculty address: 
    Jakobi 2, 51003, Tartu
  • eesti ja üldkeeleteaduse instituut
    Faculty phone: 
    (+372) 737 5221
    Faculty address: 
    Jakobi 2, IV korrus, 51014, Tartu
  • filosoofia ja semiootika instituut
    Faculty phone: 
    (+372) 737 5314
    Faculty address: 
    Jakobi 2, III korrus, ruumid 309-352, 51014, Tartu
  • kultuuriteaduste ja kunstide instituut
    Faculty phone: 
    (+372) 737 5223
    Faculty address: 
    Ülikooli 16, 51003, Tartu
  • maailma keelte ja kultuuride kolledž
    Faculty address: 
    Lossi 3, 51003, Tartu
  • usuteaduskond
    Faculty phone: 
    (+372) 737 5300
    Faculty address: 
    Ülikooli 18-310, 50090, Tartu
  • Viljandi kultuuriakadeemia
    Faculty phone: 
    (+372) 435 5232
    Faculty address: 
    Posti 1, 71004, Viljandi
sotsiaalteaduste valdkond
Faculty phone: 
(+372) 737 5957
Faculty address: 
Lossi 36, 51003, Tartu
  • haridusteaduste instituut
    Faculty phone: 
    (+372) 737 6440
    Faculty address: 
    Salme 1a, ruum 29, 50103, Tartu
  • Johan Skytte poliitikauuringute instituut
  • majandusteaduskond
    Faculty phone: 
    (+372) 737 6310
    Faculty address: 
    Narva mnt 4-A315, 51009, Tartu
  • psühholoogia instituut
    Faculty phone: 
    (+372) 737 5902
    Faculty address: 
    Näituse 2, 50409, Tartu
  • õigusteaduskond
    Faculty phone: 
    (+372) 737 5390
    Faculty address: 
    Näituse 20, 50409, Tartu
  • ühiskonnateaduste instituut
    Faculty phone: 
    (+372) 737 5188
    Faculty address: 
    Lossi 36, 51003, Tartu
  • Narva kolledž
    Faculty phone: 
    (+372) 740 1900
    Faculty address: 
    Raekoja plats 2, 20307, Narva
  • Pärnu kolledž
    Faculty phone: 
    (+372) 445 0520
    Faculty address: 
    Ringi 35, 80012, Pärnu
meditsiiniteaduste valdkond
Faculty phone: 
(+372) 737 5326
Faculty address: 
Ravila 19, 50411, Tartu
  • bio- ja siirdemeditsiini instituut
    Faculty phone: 
    +(372) 737 4210
    Faculty address: 
    Biomeedikum, Ravila 19, 50411, Tartu
  • farmaatsia instituut
    Faculty phone: 
    (+372) 737 5286
    Faculty address: 
    Nooruse 1, 50411, Tartu
  • hambaarstiteaduse instituut
    Faculty phone: 
    (+372) 731 9856
    Faculty address: 
    Raekoja plats 6, 51003, Tartu
  • kliinilise meditsiini instituut
    Faculty phone: 
    (+372) 737 5323
    Faculty address: 
    L. Puusepa 8, 51014, Tartu, Eesti
  • peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituut
    Faculty phone: 
    +(372) 737 4190
    Faculty address: 
    Ravila 19, 50411 Tartu
  • sporditeaduste ja füsioteraapia instituut
    Faculty phone: 
    (+372) 737 5360
    Faculty address: 
    Jakobi 5-205, 51014, Tartu
loodus- ja täppisteaduste valdkond
Faculty phone: 
(+372) 737 5820
Faculty address: 
Vanemuise 46-208, 51014, Tartu
  • arvutiteaduse instituut
    Faculty phone: 
    (+372) 737 5445
    Faculty address: 
    J. Liivi 2, 50409, Tartu
  • Eesti mereinstituut
    Faculty phone: 
    (+372) 671 8902
    Faculty address: 
    Mäealuse 14, 12618, Tallinn
  • füüsika instituut
    Faculty address: 
    W. Ostwaldi tn 1, 50411, Tartu
  • keemia instituut
    Faculty phone: 
    (+372) 737 5261
    Faculty address: 
    Ravila 14a, 50411, Tartu
  • matemaatika ja statistika instituut
    Faculty phone: 
    (+372) 737 5860
    Faculty address: 
    J. Liivi 2, 50409, Tartu
  • molekulaar- ja rakubioloogia instituut
    Faculty phone: 
    (+372) 737 5011
    Faculty address: 
    Riia 23, 23b-134, 51010, Tartu
  • tehnoloogiainstituut
    Faculty phone: 
    (+372) 737 4800
    Faculty address: 
    Nooruse 1, 50411, Tartu
  • ökoloogia ja maateaduste instituut
    Faculty phone: 
    (+372) 737 5835
    Faculty address: 
    Vanemuise 46, 51014, Tartu
Asutused
Tugiüksused
  • infotehnoloogia osakond
    Faculty phone: 
    (+372) 737 6000, arvutiabi: 737 5500
    Faculty address: 
    Ülikooli 18a, 51014, Tartu
  • kantselei
    Faculty phone: 
    (+372) 737 5606
    Faculty address: 
    Ülikooli 18a, 51014, Tartu
  • kinnisvaraosakond
    Faculty phone: 
    (+372) 737 5137
    Faculty address: 
    Ülikooli 18a, 51014, Tartu
  • personaliosakond
    Faculty phone: 
    (+372) 737 5145
    Faculty address: 
    Ülikooli 18, ruumid 302 ja 304, 50090, Tartu
  • rahandusosakond
    Faculty phone: 
    (+372) 737 5125
    Faculty address: 
    Jakobi 4, 51014, Tartu
  • rektoraadi büroo
    Faculty phone: 
    (+372) 737 5600
    Faculty address: 
    Ülikooli 18, 51014, Tartu
  • siseauditi büroo
    Faculty address: 
    Ülikooli 17-114, 51014, Tartu
  • Tallinna esindus
    Faculty phone: 
    737 6600
    Faculty address: 
    Teatri väljak 3, 10143 Tallinn
  • teadus- ja arendusosakond
    Faculty phone: 
    (+372) 737 6192
    Faculty address: 
    Lossi 3, III korrus, 51003, Tartu
  • turundus- ja kommunikatsiooniosakond
    Faculty phone: 
    (+372) 737 5687
    Faculty address: 
    Ülikooli 18, ruum 210, 50090, Tartu
  • õppeosakond
    Faculty phone: 
    (+372) 737 6215
    Faculty address: 
    Ülikooli 18, 50090, Tartu
  • üliõpilasesindus
    Faculty phone: 
    (+372) 737 5400
    Faculty address: 
    Ülikooli 18b, 51014, Tartu
Muud üksused
  • MTÜ Tartu Ülikooli Akadeemiline Spordiklubi
    Faculty phone: 
    +372 737 5371
    Faculty address: 
    Ujula 4, 51008 Tartu
  • MTÜ Tartu Üliõpilasküla
    Faculty phone: 
    +372 740 9959
    Faculty address: 
    Narva mnt 25, 51013 Tartu
  • MTÜ Tartu Üliõpilasmaja
    Faculty phone: 
    +372 730 2400
    Faculty address: 
    Kalevi 24, Tartu
  • OÜ Tartu Ülikooli Kirjastus
    Faculty phone: 
    +372 737 5945
    Faculty address: 
    W. Struve 1, 50091 Tartu
  • Sihtasutus Tartu Ülikooli Kliinikum
    Faculty phone: 
    +372 731 8111
    Faculty address: 
    L. Puusepa 1a, 50406 Tartu
  • Tartu Ülikooli Sihtasutus
    Faculty phone: 
    +372 737 5852
    Faculty address: 
    Ülikooli 18a-106, Tartu

TÜ üksuste kontaktandmed

humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Faculty phone: 
(+372) 737 5341
Faculty address: 
Jakobi 2 - 116-121, 51014, Tartu
  • ajaloo ja arheoloogia instituut
    Faculty phone: 
    (+372) 737 5651
    Faculty address: 
    Jakobi 2, 51003, Tartu
  • eesti ja üldkeeleteaduse instituut
    Faculty phone: 
    (+372) 737 5221
    Faculty address: 
    Jakobi 2, IV korrus, 51014, Tartu
  • filosoofia ja semiootika instituut
    Faculty phone: 
    (+372) 737 5314
    Faculty address: 
    Jakobi 2, III korrus, ruumid 309-352, 51014, Tartu
  • kultuuriteaduste ja kunstide instituut
    Faculty phone: 
    (+372) 737 5223
    Faculty address: 
    Ülikooli 16, 51003, Tartu
  • maailma keelte ja kultuuride kolledž
    Faculty address: 
    Lossi 3, 51003, Tartu
  • usuteaduskond
    Faculty phone: 
    (+372) 737 5300
    Faculty address: 
    Ülikooli 18-310, 50090, Tartu
  • Viljandi kultuuriakadeemia
    Faculty phone: 
    (+372) 435 5232
    Faculty address: 
    Posti 1, 71004, Viljandi
sotsiaalteaduste valdkond
Faculty phone: 
(+372) 737 5957
Faculty address: 
Lossi 36, 51003, Tartu
  • haridusteaduste instituut
    Faculty phone: 
    (+372) 737 6440
    Faculty address: 
    Salme 1a, ruum 29, 50103, Tartu
  • Johan Skytte poliitikauuringute instituut
  • majandusteaduskond
    Faculty phone: 
    (+372) 737 6310
    Faculty address: 
    Narva mnt 4-A315, 51009, Tartu
  • psühholoogia instituut
    Faculty phone: 
    (+372) 737 5902
    Faculty address: 
    Näituse 2, 50409, Tartu
  • õigusteaduskond
    Faculty phone: 
    (+372) 737 5390
    Faculty address: 
    Näituse 20, 50409, Tartu
  • ühiskonnateaduste instituut
    Faculty phone: 
    (+372) 737 5188
    Faculty address: 
    Lossi 36, 51003, Tartu
  • Narva kolledž
    Faculty phone: 
    (+372) 740 1900
    Faculty address: 
    Raekoja plats 2, 20307, Narva
  • Pärnu kolledž
    Faculty phone: 
    (+372) 445 0520
    Faculty address: 
    Ringi 35, 80012, Pärnu
meditsiiniteaduste valdkond
Faculty phone: 
(+372) 737 5326
Faculty address: 
Ravila 19, 50411, Tartu
  • bio- ja siirdemeditsiini instituut
    Faculty phone: 
    +(372) 737 4210
    Faculty address: 
    Biomeedikum, Ravila 19, 50411, Tartu
  • farmaatsia instituut
    Faculty phone: 
    (+372) 737 5286
    Faculty address: 
    Nooruse 1, 50411, Tartu
  • hambaarstiteaduse instituut
    Faculty phone: 
    (+372) 731 9856
    Faculty address: 
    Raekoja plats 6, 51003, Tartu
  • kliinilise meditsiini instituut
    Faculty phone: 
    (+372) 737 5323
    Faculty address: 
    L. Puusepa 8, 51014, Tartu, Eesti
  • peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituut
    Faculty phone: 
    +(372) 737 4190
    Faculty address: 
    Ravila 19, 50411 Tartu
  • sporditeaduste ja füsioteraapia instituut
    Faculty phone: 
    (+372) 737 5360
    Faculty address: 
    Jakobi 5-205, 51014, Tartu
loodus- ja täppisteaduste valdkond
Faculty phone: 
(+372) 737 5820
Faculty address: 
Vanemuise 46-208, 51014, Tartu
  • arvutiteaduse instituut
    Faculty phone: 
    (+372) 737 5445
    Faculty address: 
    J. Liivi 2, 50409, Tartu
  • Eesti mereinstituut
    Faculty phone: 
    (+372) 671 8902
    Faculty address: 
    Mäealuse 14, 12618, Tallinn
  • füüsika instituut
    Faculty address: 
    W. Ostwaldi tn 1, 50411, Tartu
  • keemia instituut
    Faculty phone: 
    (+372) 737 5261
    Faculty address: 
    Ravila 14a, 50411, Tartu
  • matemaatika ja statistika instituut
    Faculty phone: 
    (+372) 737 5860
    Faculty address: 
    J. Liivi 2, 50409, Tartu
  • molekulaar- ja rakubioloogia instituut
    Faculty phone: 
    (+372) 737 5011
    Faculty address: 
    Riia 23, 23b-134, 51010, Tartu
  • tehnoloogiainstituut
    Faculty phone: 
    (+372) 737 4800
    Faculty address: 
    Nooruse 1, 50411, Tartu
  • ökoloogia ja maateaduste instituut
    Faculty phone: 
    (+372) 737 5835
    Faculty address: 
    Vanemuise 46, 51014, Tartu
Asutused
Tugiüksused
  • infotehnoloogia osakond
    Faculty phone: 
    (+372) 737 6000, arvutiabi: 737 5500
    Faculty address: 
    Ülikooli 18a, 51014, Tartu
  • kantselei
    Faculty phone: 
    (+372) 737 5606
    Faculty address: 
    Ülikooli 18a, 51014, Tartu
  • kinnisvaraosakond
    Faculty phone: 
    (+372) 737 5137
    Faculty address: 
    Ülikooli 18a, 51014, Tartu
  • personaliosakond
    Faculty phone: 
    (+372) 737 5145
    Faculty address: 
    Ülikooli 18, ruumid 302 ja 304, 50090, Tartu
  • rahandusosakond
    Faculty phone: 
    (+372) 737 5125
    Faculty address: 
    Jakobi 4, 51014, Tartu
  • rektoraadi büroo
    Faculty phone: 
    (+372) 737 5600
    Faculty address: 
    Ülikooli 18, 51014, Tartu
  • siseauditi büroo
    Faculty address: 
    Ülikooli 17-114, 51014, Tartu
  • Tallinna esindus
    Faculty phone: 
    737 6600
    Faculty address: 
    Teatri väljak 3, 10143 Tallinn
  • teadus- ja arendusosakond
    Faculty phone: 
    (+372) 737 6192
    Faculty address: 
    Lossi 3, III korrus, 51003, Tartu
  • turundus- ja kommunikatsiooniosakond
    Faculty phone: 
    (+372) 737 5687
    Faculty address: 
    Ülikooli 18, ruum 210, 50090, Tartu
  • õppeosakond
    Faculty phone: 
    (+372) 737 6215
    Faculty address: 
    Ülikooli 18, 50090, Tartu
  • üliõpilasesindus
    Faculty phone: 
    (+372) 737 5400
    Faculty address: 
    Ülikooli 18b, 51014, Tartu
Muud üksused
  • MTÜ Tartu Ülikooli Akadeemiline Spordiklubi
    Faculty phone: 
    +372 737 5371
    Faculty address: 
    Ujula 4, 51008 Tartu
  • MTÜ Tartu Üliõpilasküla
    Faculty phone: 
    +372 740 9959
    Faculty address: 
    Narva mnt 25, 51013 Tartu
  • MTÜ Tartu Üliõpilasmaja
    Faculty phone: 
    +372 730 2400
    Faculty address: 
    Kalevi 24, Tartu
  • OÜ Tartu Ülikooli Kirjastus
    Faculty phone: 
    +372 737 5945
    Faculty address: 
    W. Struve 1, 50091 Tartu
  • Sihtasutus Tartu Ülikooli Kliinikum
    Faculty phone: 
    +372 731 8111
    Faculty address: 
    L. Puusepa 1a, 50406 Tartu
  • Tartu Ülikooli Sihtasutus
    Faculty phone: 
    +372 737 5852
    Faculty address: 
    Ülikooli 18a-106, Tartu

Uudistearhiiv

2014. aasta uudistearhiiv
2013. aasta uudistearhiiv
2012. aasta uudistearhiiv

Euroopa sotsiaaluuring vaatab kliimamuutuste ohu mõju inimese käitumisele

3000 küsimustikule vastavat eestimaalast annavad Tartu ülikooli teadlaste abiga panuse kliimamuutuste ohu mõjusid analüüsivasse Euroopa sotsiaaluuringusse. Teadlased tahavad teada, kas inimeste käitumist ja hoiakuid kliimamuutuste suhtes mõjutab pigem teadlikkus, võimalused või mingid muud tegurid.

„Senised andmed näitavad, et looduskeskkonna väärtustamine on muutunud viimasel kümnel aastal tähtsamaks pigem nendes maades, mis on olnud majanduskriisist enam räsitud ja kus on olnud enam sotsiaalseid probleeme. Ilmselt otsivad inimesed majanduslikult keerulistel aegadel rohkem tasakaalu ja loodus võib osutuda väärtuslikuks ning peaaegu et tasuta rahu allikaks,“ selgitab uuringu tagamaid Tartu ülikooli keskkonnasotsioloogia teadur Kati Orru.

Uuring käsitleb inimeste valmisolekut aktsepteerida ressursisäästlikumaid lahendusi oma elus, energia kasutamise temaatikaid ning suhtumist eri tüüpi energiaallikate ja maavarade kasutamisse.

„Meie senised uuringud näitavad, et inimeste praktilised kogemused mõjutavad keskkonnahoiakuid.  Näiteks Vahemeremaades – Itaalias, Hispaanias, Kreekas, kus on enam kliimamuutustest tulenevaid surmasid – on keskkonnateadlikkus oluliselt tõusnud. Inimestele on iseloomulik, et just negatiivsed kogemused juhivad meie tähelepanu looduse ja enda haavatavusele,“ lisab Orru.

Euroopa sotsiaaluuringut (ESS, European Social Survey) rahastatakse Eesti teaduse infrastruktuuri projektina haridus- ja teadusministeeriumi poolt ja seda viiakse läbi koostöös statistikaametiga. Alates 2004. aastast viiakse Euroopa sotsiaaluuringut läbi rahvusvahelises koostöös ligi 20 riigis üheaegselt. Eestis koordineerib uuringu läbiviimist Tartu ülikool.

Lisainfo:
Kati Orru, Tartu ülikooli keskkonnasotsioloogia teadur, 515 8545, kati.orru [ät] ut.ee
Mare Ainsaar, Tartu ülikooli sotsioloogia vanemteadur, Euroopa sotsiaaluuringu koordinaator Eestis, 517 8132, mare.ainsaar [ät] ut.ee

ESRA 2017 konverents: abstraktide esitamise tähtaeg 4. detsember 2016

ESRA (European Survey Research Association) 2017. aasta konverents toimub 17.-21. juulil Lissabonis. Abstraktide esitamise tähtaeg on 4. detsember 2016.

Kokku on konverentsil 111 sessiooni, eriti on oodatud ettekanded järgmistel teemadel:

  • Sample designs, coverage, and sampling
  • Unit and item nonresponse
  • Weighting and imputation
  • Questionnaire development, testing and piloting
  • Interviewers and interviewer effects
  • Mixing modes and mode effects
  • Online survey methods and surveys on mobile devices
  • Linking survey data to auxiliary data sources
  • Big Data for survey research
  • Using paradata to evaluate survey quality
  • Methods for cross‐national and cross‐cultural surveys
  • Longitudinal surveys and longitudinal analysis techniques
  • Analysing, monitoring and reducing Total Survey Error
  • Data documentation, archiving and data access
  • Survey analysis techniques
  • Election polling and public opinion
  • Social indicators
  • Substantive applications of survey research

Lisainfot leiate konverentsi kodulehelt.

25.-29. juulil toimub Chicagos 3MC konverents 2016

25.-29. juulil toimub Chicagos rahvusvaheline 3MC konverents "2nd International Conference on Survey Methods in Multinational, Multiregional and Multicultural Contexts", mis on ellu kutsutud eesmärgiga tõsta rahvusvaheliste küsitlusuuringute metodoloogilise kvaliteeti. Konverents toob kokku küsitlusuuringute meetodite uurijad ja praktikud erinevatelt elualadelt ning annab võimaluse kuulata suurt hulka ettekandeid mitmekultuurilistes, -rahvuselistes ja -keelsetes keskkondades korraldatavate uuringute meetoditest. Väärika esinejatenimekirjaga konverentsi paljud ettekanded põhinevad ESS rahvusvahelisel kogemusel.

20. juuli 2016

2018 ESS eriteemad on elusündmuste ajastus ja õiglus

Euroopa Sotsiaaluuringu 2018. aasta eriteemad on „Elusündmuste ajastus: eluteed Euroopas“ ning „Õiglus Euroopas: toimetulek kasvava ebavõrdsuse ja erinevustega“. Elusündmuste küsimused on kordus 2006. aasta ESS vastavast moodulist. Õigluse (justice and fairness) eriküsimused arendatakse ESSis eraldi teemana välja esmakordsed.

Vaata rohkem blokkide autorite ja lähenemiste kohta

http://www.europeansocialsurvey.org/about/singlenew.html?a=/about/news/new0055.html

19. juuli 2016

Brexit Suurbritannias oli loogiline tulemus. Kas Austria on järgmine?

Suurbritannia rahva tahe napilt ennast Euroopa Liidust välja hääletada on mitmete tegurite koosmõju. Kui vaadata, kellel üldse oli Euroopas selliseks otsuseks kõige enam potentsiaali siis on need just britid. Nimelt näitavad Euroopa Sotsiaaluuringu andmed, et just brittide seas on viimastel aastakümnetel olnud enam neid, kes kahtlevad Euroopa Parlamendi usaldusväärsuses. Tõsi, skeptitsism Euroopa Liidu vastu on olnud veel suurem 2006.–2008. aastal, kuid siis ei küsitud referendumil rahva tahet. Loe rohkem Novaatorist.

30. juuni 2016

Oodatakse ettepanekuid 7. ESRA konverentsi ettekandesessioonide teemade osas

7. ESRA (European Survey Research Association) konverents toimub 17.-21. juulil 2017 Lissabonis, Portugalis. Konverentsi korralduskomitee ootab küsitlusuuringute valdkonna teadlastelt ettepanekuid ettekandesessioonide teemade osas.

Sessiooniteema ettepanekuks tuleb konverentsi veebileheküljel esitada abstrakt (maks 400 sõna) koos 3-5 märksõnaga, tähtaeg on 15. september 2016. Teemade esitamiseks tuleb sisse logida oma ESRA konto alt (või selle puudumisel luua uus konto) ja järgida lehel olevaid juhiseid.

Teretulnud on ettepanekud küsitlusuuringumetodoloogia valdkondadest või põhilistest küsitlusuuringute valdkondadest. Teemaettepanekuid oodatakse erinevatelt elualadelt, sh nii akadeemilistelt kui statistika ja turu-uuringute valdkonna taustaga uurijatelt.

Konverentsi korralduskomitee liikmed on Annelies Blom, Caroline Roberts, Alice Ramos, João Peixoto, Monica Fraga, Margarida Piteira, Eldad Davidov ja Bart Meuleman.

Rohkem infot leiate konverentsi veebilehel.

21. juuni 2016

Füüsiliselt aktiivsemad inimesed on õnnelikumad (video)

Kui õnnelikud on Eesti inimesed? Maailma õnnelikkuse raporti andmetel asub Eesti käesoleva aasta seisuga õnnelikkuse edetabelis 157 riigi seas 72. kohal, Rumeenia ja Jamaika vahel. Eestit võib seega pidada õnnelikkuse mõistes maailma keskmikuks. Meie lähinaabrid lätlased, venelased ja soomlased on tabeli järgi meist õnnelikumad ning asuvad kõrgemal. Esikohal on Taani.

Inimese õnnelikkust mõjutavad mitmed tegurid, sealhulgas erinevad vaimsed ja materiaalsed väärtused. Kas ja kui palju on meie õnnelikkus seotud aga kehalise pingutusega? Füüsiline aktiivsus aitab säilitada hea tervise ning hea tervisega inimesed kipuvad üldjoontes olema ka õnnelikumad.

Loe lähemalt Novaatorist.

17. juuni 2016

Eesti elanikud ei karda, et sisserändajad nende töökohad ära võtavad

Üks sisserändega seotud hirmudest on see, et sisserändajad võtavad põliselanikelt tööturul töökohad ära. Euroopa Sotsiaaluuringus küsitigi 2014. aastal, mida inimesed arvavad, kas sisserändajad pigem võtavad töökohti ära või loovad neid juurde. Eesti on selles osas teiste Euroopa riikidega võrreldes üsna keskmine (joonis 1). 29% Eesti elanikest arvab, et sisserändajad pigem võtavad töökohti ära, 40% arvab, et nad pigem loovad töökohti juurde ning 31% ei kaldu kummagi arvamuse suunas. Loe lähemalt Novaatorist.

8. juuni 2016

Eesti elanik ei tahaks endale teisest rassist või rahvusest ülemust

Eesti elanik ei pea sisserändajate mõju riigi majandusele halvaks, aga teisest rassist või rahvusest inimest endale ülemuseks ei tahaks. Loe lähemalt Novaatorist.

7. juuni 2016

Usaldus teiste suhtes toetab positiivset suhtumist sisserändesse

Sarnaselt enamikele teistele Euroopa riikidele on teisi inimesi üldiselt heatahtlikeks ja usaldusväärseteks pidavad inimesed sisserändajate suhtes positiivsemalt meelestatud, märgib Tartu ülikooli sotsiaalpoliitika nooremteadur Mai Beilmann.

Sotsiaalse integratsiooni teooria seostab suhtumist sisserändajatesse sotsiaalse usaldusega ehk sellega, kas inimene üldiselt peab teisi inimesi usaldusväärseteks või mitte. Hispaania sotsiaalteadlased Francisco Herreros ja Henar Criado väidavad, et kõrge sotsiaalse usalduse tase ei mõjuta ainult usaldust inimese endaga sarnase kultuurilise taustaga inimeste suhtes, vaid laieneb ka erineva kultuurilise ja etnilise taustaga inimestele. Loe lähemalt Novaatorist.

3. juuni 2016

Eestimaalased peavad sisserändajate kohanemisel olulisimaks keeleõppe toetamist

Üks sisserändajate ühiskonda integreerumist enim mõjutavaid tegureid on uue elukohariigi olude ja eripäradega kohanemine. Varasemast on teada, et ka Eesti elanikele on sisserändajate riiki lubamisel kõige olulisem nende võime võtta omaks siinne elulaad.

Seisukohta, et riik peaks sisserändajate kohanemiseks tagama erinevaid tasuta kursuseid, toetab Euroopa sotsiaaluuringu 2014. aasta andmete järgi keskeltläbi kolmveerand Eesti elanikest. Kõige tähtsamaks peetakse eesti keele kursuseid, kusjuures venekeelsed vastajad peavad tasuta keelekursuste tagamist samavõrd oluliseks kui eestikeelsed. Loe lähemalt Novaatorist.

Sisserändajatena eelistatakse endale etniliselt sarnaseid inimesi

Euroopa sotsiaaluuringu 2014. aasta andmetel on eestimaalaste seas eelistatuim sisserändajate grupp enamiku Eestis elavate inimestega sama nahavärviga ja samast rahvusest inimesed. Kõige vähem soovitakse sisserändajaid väljaspool Euroopat asuvatest riikidest. Seejuures on etniliselt erinevate inimeste sisserände vastu tugevamalt vanemad vanusegrupid, vene kodukeelega inimesed, eeslinnade elanikud ja tööl mitte käivad inimesed. Loe lähemalt Novaatorist.

Riigiinstitutsioone usaldavad inimesed suhtuvad sisserändesse positiivsemalt

Uuringud on näidanud, et usaldus institutsioonide suhtes ja hoiakud sisserändajate suhtes on omavahel väga tugevalt seotud. Inimesed, kes usaldavad poliitilisi institutsioone, õigussüsteemi ja politseid, on sisserändajate suhtes tolerantsemad. Sellise järelduseni on teiste seas jõudnud näiteks Tartu ülikooli majandusteadusteadlased eesotsas professor Tiiu Paasiga ning Göttingeni ülikooli sotsioloog Vera Husfeldt ja Oxfordi ülikooli politioloog Lauren M. McLaren.

Euroopa sotsiaaluuringu 2014. aastal kogutud andmed näitavad, et ka Eestis on inimesed, kes usaldavad riigiinstitutsioone (riigikogu, õigussüsteem, politsei, poliitikud, erakonnad) ja rahvusvahelisi organisatsioone (Euroopa Parlament, Ühinenud Rahvaste Organisatsioon) sisserändajate suhtes positiivsemalt meelestatud.

Loe lähemalt Novaatorist.

Ilmus raport hoiakutest sisserändajatesse

Tartu ülikooli teadlaste töörühm analüüsis suhtumisi sisserändajatesse Eestis ja veel 14 Euroopa riigis. Eelkõige sooviti teada, mis kujundab inimeste suhtumist sisserändajatesse.

Tulemused näitasid, et 33% eestimaalastest tajub sisserännet Eestile pigem kasulikuna, 29% kahjulikuna ning 38% jääb kuhugi sinna vahepeale. Eestis on Euroopa suurimad erinevused suhtumises sisserändajatesse nende päritolu, rassi ja etnilise rühma põhjal.

„Eestis suhtutakse väljastpoolt Euroopat tulevatesse sisserändajatesse tunduvalt suurema ettevaatusega kui paljudes teistes Euroopa riikides, eriti teisest rassist ja rahvusest inimeste saabumisse,“ tõdes TÜ sotsioloogia ja sotsiaalpoliitika vanemteadur, uuringu üks autoreid Mare Ainsaar.

Ta lisas, et 30% eestimaalasi ei lubaks vaestest riikidest väljastpoolt Euroopat inimestel Eestisse elama asuda: „Ka üldine suhtumine sisserändesse on Eestis pigem ettevaatlik: ligi 5% eestlastest ei lubaks endaga sama nahavärviga ja samast rahvusest inimestel Eestisse sisse rännata.“

Kui Euroopas on üldiselt suurimad erinevused sisserändesse suhtumise osas erineva haridustasemega inimeste vahel, siis Eestis eakate ja noorte inimeste vahel. Vanemad inimesed suhtuvad võrreldes nooremate põlvkondadega sisserändesse oluliselt negatiivsemalt.

Sisserände suhtes on sallivamad välismaal elamise kogemusega ning sisserändajatega positiivse kontakti kogemusega inimesed ja need, kes ei poolda monokultuurset riiki. Suhtumine sisserändesse on seotud ka mitmete üldiste inimlike omadustega nagu sallivus eri vähemusrühmade suhtes, usaldus oma riigi vastu ja inimestevaheline usaldus ning võrdse kohtlemise väärtustamine.

Eestis ollakse võrreldes mitmete teiste Euroopa riikidega sisserändajate suhtes nõudlikud. Eestimaalased peavad oluliseks, et siia elama asuv inimene võtaks omaks Eestile omase elulaadi, tal oleksid Eestile vajalikud tööoskused ning hea haridus. Üsna oluline on ka eesti keele oskus.

Paljud teooriad seletavad sisserändajate ja kohalike suhteid läbi konkurentsi tööturul. „Eestis mõjutab võimalik konkurents tööturul eelkõige vaid kutseharidusega inimeste hoiakuid,“ lisas üks uuringu autoritest, TÜ tööturupoliitika teadur Ave Roots.

Analüüs põhineb Euroopa Sotsiaaluuringu 2014. aasta andmetel. Euroopa Sotsiaaluuring (www.ess.ut.ee) on rahvusvaheline teadusuuring, mis on esinduslik Eestis elava 15+ rahvastiku suhtes. Uuringu aruande valmimist kaasrahastasid Euroopa Liit varjupaiga-, rände- ja integratsioonifondi kaudu ning Eesti Vabariigi siseministeerium.

Loe lähemalt raportist Eesti elanikkonna hoiakud kolmandatest riikidest sisserändajate suhtes Euroopa Sotsiaaluuringu andmetes

Lisainfo
Mare Ainsaar, TÜ sotsioloogia ja sotsiaalpoliitika vanemteadur, 737 5936, 517 8132, mare.ainsaar [ät] ut.ee
Mai Beilmann, TÜ sotsiaalpoliitika õppetooli nooremteadur, 737 6156, mai.beilmann [ät] ut.ee

Uuringu kajastus meedias:

3. mai 2016

Eestimaalased peavad sisserändajate puhul oluliseks Eesti elulaadi omaksvõttu

Euroopa Sotsiaaluuringus küsiti 2014. aastal inimestelt selle kohta, millised oskused või omadused peaksid nende arvates olema sisserändajatel, kes nende kodumaale elama asuvad. Selgus, et Eestimaalased peavad kõige olulisemaks seda, et siia elama asuv inimene võtaks omaks Eestile omase elulaadi, tal oleksid Eestile vajalikud tööoskused ja hea haridus. Loe lähemalt Novaatorist.

29. aprill 2016

Eestis ei ole rassismil nägu

Euroopa Sotsiaaluuringu 2014. aasta andmed näitavad, et 34% Eesti elanikest usub, et teatud rassist või etnilisest rühmast inimesed on sündinud vähem intelligentsena kui teised. Tegemist on selge rassismiga. Rassismil ei ole Eestis selget nägu, sest sellised arusaamad on levinud väga erineva hariduse, soo ja vanusega inimese seas. Loe lähemalt Novaatorist.

22. aprill 2016

SERISSi koolitus "Designing questionnaires for cross-cultural surveys" 24.-25. okt. 2016 Ljubljanas

SERISS (Synergies for Europe's Research Infrastructures in the Social Sciences) on nelja-aastane projekt, mille eesmärk on tõsta sotsiaalteaduslike uuringute taset üle Euroopa. Projekti osana viiakse läbi ka sotsiaalteadustealaseid koolitusi.

Esimene SERISSi koolitus toimub 24.-25. oktroobril 2016. aastal Sloveenias Ljubljanas. Koolitus on teemal Designing questionnaires for cross-cultural surveys, seda viib läbi Ana Villar (ESS ERIC HQ, Londoni Linnaülikooli võrdlevate sotsiaaluuringute keskus) ja Dorothée Behr (GESIS, Leibnizi Sotsiaalteaduste Instituut Mannheimis).

Koolitus on kasulik näiteks neile, kes

  • viivad (nt doktoriõpingute raames) läbi kultuuridevahelist uuringut,
  • osalevad (nt teaduri, tõlkija, tõlkejuhina) kultuuridevahelises või mitmekeelses uuringuprojektis,
  • kirjutavad projektitaotlust kultuuridevahelise uuringu läbiviimiseks,
  • soovivad teada saada küsimustiku koostamise ja kvaliteetse tõlkeprotsessi olulisusest võrdlevate uuringuandmete puhul.

Lisainformatsioon koolituse kohta on kättesaadav siin.

16. aprill 2016

3. rahvusvaheline ESS konverents 13.-15. juulil 2016 Lausanne'is

13.-15. juulil 2016 toimub Šveitsis Lausanne'i Ülikoolis kolmas rahvusvaheline Euroopa Sotsiaaluuringu konverents Understanding key challenges for European societies in the 21st century.

ESS-i andmetel põhinevad konverentsiettekanded kajastavad hetkel Euroopa ühiskondades olulisi teemasid, milleks on muuhulgas ränne, töö- ja pereelu, heaolu, tervis, poliitiline kaasatus ning sotsiaalsed normid ja väärtused.

Peaesinejateks on Mannheimi Ülikooli politoloogia ja rahvusvaheliste võrdlevate sotsiaaluuringute professor Jan W. van Deth, professor Bart Meuleman (Leuveni Katoliikliku Ülikooli sotsioloogiauuringute keskus) ja professor Claudia Senik (Pariisi-Sorbonne'i Ülikool).

Konverentsi korraldavad European Social Survey European Research Infrastructure Consortium (ESS ERIC) ja Swiss Centre of Expertise in the Social Sciences (FORS).

Lisainformatsioon ja ürituse kava on kättesaadavad konverentsi koduleheküljel.

15. aprill 2016

Enamik eestlastest nn kodanikupalka ei poolda

Eelmise aasta lõpus korraldatud uuring eestikeelsete inimeste seas näitab, et kodanikupalga vastu on 48% eesti keelt kõnelevast rahvast, poolt 37% ja 15% ei oska ideest midagi täpselt arvata.

Kõige rohkem toetust pälvis idee naiste ja pensionäride seas. Inimesed, kes peavad oma vaateid pigem vasakpoolsemaks, toetavad kodanikupalga mõtet parempoolsete vaadetega kodanikest rohkem, kuid uuringu järgi ei ole erinevused nende vahel väga suured. Loe lähemalt Novaatorist.

12. jaanuar 2016

Mida rääkis lõppenud aastal eestlaste kohta suur Euroopa sotsiaaluuring?

Jaanuari lõpust augusti lõpuni avaldas Novaator igal reedel mõne olulise või põneva fakti Euroopa sotsiaaluuringust. Need veerandsada fakti aitasid suurest uuringust välja noppida Tartu ülikooli sotsiaalteadlased. Mida need avaldatud lühiuudised Eesti ja eestlaste kohta pajatavad? Loe lähemalt Novaatorist.

31. detsember 2015

Jõulude ajal eurooplaste eluga rahulolu langeb

Psühholoogilised ja terviseuuringud on näidanud, et jõulud on sündmus, mis võib põhjustada stressi ning seeläbi kahjustada heaolu ja tekitada terviseprobleeme.

Tõepoolest, jõuludega võivad kaasneda vastik ilm, perekondlikud hõõrumised, alkoholi kuritarvitamine, ülesöömine, vähene liikumine ning jõulukingituste ostmisest tulenev surve rahakotile, mis eluga rahulolu sugugi ei kergita. Seetõttu võttis Michael Mutz Göttingeni ülikoolist uurida, kas on võimalik, et jõulude tõttu eluga rahulolu kogu Euroopas kollektiivselt langeb ning võrdles ESSi andmeid kasutades inimeste eluga rahulolule antud hinnanguid jõuluperioodil ja ülejäänud aasta vältel. Loe lähemalt novaatorist.

21. detsember 2015

Euroopa Sotsiaaluuring Eestis pälvis riikliku teaduse populariseerija tunnustuse

 

19. novembril 2015 Tallinnas laululava klaassaalis toimunud teaduskommunikatsiooni konverentsil „Mida üks ei jõua, seda üheksa jõuavad“ andsid Haridus-ja teaduministeeriumi kantsler Janar Holm ning konkursi hindamiskomisjoni esimees, akadeemik Enn Tõugu üle tänavused Eesti teaduse populariseerimise auhinnad ja  riiklikult tunnustatud teaduse populariseerija märgid.

Kategoorias „Tegevused/tegevuste sarjad teaduse ja tehnoloogia populariseerimisel“ pälvis Euroopa Sotsiaaluuring Eestis peapreemina teadusprojekti tulemuste läbimõeldud ja laiaulatusliku populariseerimise eest. Loe lähemalt Eesti Teadusagentuuri uudiskirjast.

 

 

 

20. november 2015

Majanduskeskkond Euroopa Sotsiaaluuringus

Eluga rahulolu suurendab produktiivsust ja mitte vastupidi. Eluga rahulolu muutumine aastatel 2004-2010 kirjeldab Euroopas keskmiselt 9% produktiivsuse muutusest samal perioodil. Loe lähemalt Euroopa Sotsiaaluuringu majanduskeskkonda kajastavast voldikust.

Vaata üle ka teised  Euroopa Sotsiaaluuringu andmetel tuginevad leiud:

19. oktoober 2015

ESS ootab erimoodulite ettepanekuid 2018. aasta uuringusse

Euroopa Sotsiaaluuring kutsub üles teadlasi esitama ettepanekuid ESS eriblokkide teemade kohta, mida lisada Euroopa Sotsiaaluuringu 9. vooru küsimustikku. Euroopa Sotsiaaluuringu üheksanda vooru välitööd algavad 2018. aasta septembris. Oodatud on ettepanekud nii uute kui ka kordusmoodulite kohta. Ettepanekute sõelumine toimub kahes voorus. Esimesse vooru avalduste esitamise tähtaeg on 11. jaanuar 2016.

Täpsemad juhised avalduste esitamise kohta leiad Euroopa Sotsiaaluuringu rahvusvaheliselt kodulehelt.

21. september 2015

ESS 2016 rahvusvaheline pilootuuring viiakse läbi Eestis

2015 aasta sügisel eeltestitakse Eestis Euroopa Sotsiaaluuringu 2016. aastal läbiviidava vooru erinevaid küsimusi.

2016. aasta Europpa Sotsiaaluuringu eriteemadeks on sotsiaalne kaitse ja kliimamuutused.

10. september 2015

Eesti elanikud on haridussüsteemi toimimisega rahul

Järgmisel nädalal algab uus kooliaasta. Sel puhul on paslik küsida, kui rahul me haridussüsteemi toimimisega oleme.

Võrreldes Euroopa sotsiaaluuringu esimeste küsitlusvoorudega on Eesti elanike rahulolu Eesti haridussüsteemiga väikestele tagasilangustele vaatamata kasvanud.
Eesti inimesed on kohaliku haridussüsteemi toimimisega üldiselt rohkem rahul kui eurooplased keskmiselt.

Eestis on haridussüsteemiga rohkem rahul nooremad vanusegrupid, kelle kogu haridustee või vähemalt suurem osa sellest on läbitud taasiseseisvumisjärgsel ajal, ning rahulolematumad vanemad vanusegrupid, kellest suur osa on hariduse omandanud enne taasiseseisvumist. Kui noorimas vanusegrupis (kuni 25 aastaste seas) ulatub rahuloluhinnang seitsme punkti lähedale, siis 45 aastaste ja vanemate seas jääb rahuoluhinnang kindlalt alla kuue punkti. Loe lähemalt novaatorist.

28. august 2015

Eluga rahulolev inimene ei pea tingimata õnnelik olema

Paljud uuringud on näidanud, et eluga rahul olemiseks peab inimene kogema ennekõike palju positiivseid emotsioone. Ootuspäraselt on ka Euroopa riikides nii, et oma eluga on rohkem rahul inimesed, kes kogevad rohkem positiivseid ja vähem negatiivseid emotsioone. Samas näitavad Euroopa sotsiaaluuringu 2012. aasta andmed, et positiivsete ja negatiivsete emotsioonide seos eluga rahulolu hinnangutega on Euroopa riikides siiski mõnevõrra erinev.

Positiivsete emotsioonide kogemise seos eluga rahulolu hinnangutega on nõrgem kõrgema inimarenguga riikides, näiteks nagu Šveitsis, kus inimeste jaoks on olulised eneseväljendusega seotud väärtused. Vaata lähemalt novaatorist.

23. august 2015

Keskkonna väärtustamine ja riigi keskkonnasäästlikkus ei käi käsikäes

Keskkonnateadlikkust ja looduse väärtustamist peetakse keskkonnasõbraliku käitumise eelduseks. Kuid riike, kus inimesed keskkonnast hoolivad, võib siiski iseloomustada madal keskkonnasäästlikkuse indeks.

See on nii näiteks Vahemere maades ja Ida-Euroopas ning sealhulgas Eestis, kus inimesed peavad puhast loodust ja keskkonnahoidu tähtsamaks kui paljudes teistes Euroopa riikides. Vaata lähemalt novaatorist.

14. august 2015

Eestlased tunnistavad vale kindlustusnõude esitamist teistest eurooplastest sagedamini

Euroopa sotsiaaluuringu andmed näitavad, et kuigi Eesti elanikud peavad liialdatud või vale maksunõude esitamist umbes sama valeks kui eurooplased keskmiselt, tunnistavad nad sellise nõude esitamist sagedamini kui ühegi teise Euroopa riigi kodanikud.

Paraku ei selgu uuringust, kas eestimaalased kalduvadki teistest eurooplastest sagedamini kindlustushüvitistega petma või on nad lihtsalt ausamad tunnistama, et on selliselt käitunud. Vaata lähemalt novaatorist.

10. august 2015

Eestis tunnevad end kõige üksildasemana linnas elavad venelannad

Kõige vähem tunnevad end üksildasena noored alla 25 aastased mehed. Üksildustunne kasvab nii meeste kui ka naiste puhul koos vanusega ning vanuse ja soo lõikes vaadatuna tunnevad end kõige üksildasemana eakad naised.

Sagedamini tunnevad ennast üksildasena ilma partnerita elavad inimesed sõltumata soost ja rahvusest. Soo ja rahvuse lõikes vaadatuna tunnevad end kõige üksildasemalt linnas elavad venelannad. Loe lähemalt novaatorist.

31. august 2015

Venekeelsed elanikud on tugevamalt sõnavabaduse piiramise vastu kui eestikeelsed

Ligikaudu kaks kolmandikku nii eestikeelsetest kui venekeelsetest Eesti elanikest peab demokraatia jaoks parimaks piiramatut väljendusvabadust. Eestikeelsete vastanute seas oli neid, kes leidsid, et äärmuslike vaadete väljendamist tuleks takistada, siiski märksa enam kui venekeelsete vastanute seas: vastavalt 21 ja 7 protsenti. Vaata lähemalt novaatorist.

24. juuli 2015

Eesti elanikud ei usu, et valitsus kõiki kodanikke vaesuse eest kaitseb

Euroopa riikide sotsiaalpoliitika ning sotsiaalsüsteemid on väga erinevad ning see kajastub ka elanike arvamuses selle kohta, kas valitsus kõiki elanikke vaesuse eest kaitseb või mitte. Kui Skandinaavias elatakse teadmises, et riik elu hammasrataste vahele jäänud inimeste heaolu eest hoolt kannab, siis Ida- ja Lõuna-Euroopas peetakse vähem tõenäoliseks, et riik kodanikke vaesusesse langemise eest kaitseb. Vaata lähemalt novaatorist.

17. juuli 2015

Demokraatia toimimisega ollakse kõige vähem rahul Ukrainas ja Bulgaarias

Demokraatlikku valitsemist tähtsustavad enim Küprose ja Skandinaavia riikide elanikud. Kõige vähemtähtis on demokraatlik valitsemine Venemaa elanikele.Kui vaadata seda, kui rahul on inimesed demokraatia toimimisega oma kodumaal, selgub, et suurim on rahulolu riikides, kus demokraatiat kõige enam tähtsustatakse. Loe lähemalt novaatorist.
10. juuli 2015

Eestis hinnatakse oma arenemisvõimalusi töökohal kõrgemalt kui üheski teises Euroopa riigis

Eestimaalaste arvates pakub nende töö neile häid arenemisvõimalusi. Ligi 60 protsenti Eesti elanikest nõustub väitega, et nende praegune töö pakub neile häid arenemisvõimalusi.
Seejuures hindavad eestlased oma arenemisvõimalusi praegusel töökohal kõrgemaks kui ükski teine Euroopa rahvas. Eestile järgnevad Holland, Belgia, Suurbritannia ja Šveits, kus ligikaudu pooled elanikest peavad oma arenemisvõimalusi praegusel töökohal heaks. Kõige vähem arenemisvõimalusi pakkuvaks peavad oma praegust töökohta tšehhid, ungarlased ja slovakid. Loe lähemalt novaatorist.
3. juuli 2015

Eesti elanikud taunivad maksudest kõrvale hoidmist, kuid petavad sellest hoolimata

Euroopa sotsiaaluuringu andmetest selgub, et kuigi eestimaalased kuuluvad nende Euroopa rahvaste hulka, kes peavad maksudest kõrvale hoidmist kõige taunitavamaks, tunnistavad nad ise maksudest kõrvale hoidmise eesmärgil sularahas maksmist kõige sagedamini. Vaata lähemalt novaatorist.

26. juuni 2015

Noorte arvates kohtlevad kohtud kõiki võrdselt

Kõige tugevamalt usuvad, et kohtud kõiki ühtmoodi kohtlevad, Skandinaavia riikide, Šveitsi ja Hollandki elanikud. Kõige tugevam on umbusk kohtuvõimu kõigi suhtes õiglasesse tegevusse Ukrainas ja Bulgaarias.
Eesti kuulub Euroopa keskmiste hulka. Rohkem kalduvad kohtute poolset kohtlemist võrdseks pidama eesti keele kõnelejad. Ent hea on see, et erinevus etnilise enamuse ja vähemuste vahel on Eestis selles osas muu Euroopaga võrreldes väike. Vaata lähemalt novaatorist.
21. juuni 2015

Euroopa Sotsiaaluuringu Suveakadeemia küsitlusuuringutest

KODUTÖÖ KIRJELDUSKodutöö esitamise tähtaeg on 31. august. Kodutöö saata ave.roots [ät] ut.ee.


ESS suveakadeemia LIHTSALT JA PRAKTILISELT

on mõeldud inimestele, kellel on mõningane kogemus või huvi küsitlusuuringute vastu, kuid puuduvad süstemaatilised teadmised küsitlusuuringutest.

Aeg:          11.–12. august 2015 (vt ajakava alt)
Koht:        Pühajärve SPA & Puhkekeskus

Täeindav info Maarika Lukk 50 39 780, maarika.lukk [ät] ut.ee


Suveakadeemiat rahastatakse Euroopa Sotsiaaluuringu projektist (Rahvusvahelistumise programm, Euroopa Liidu Regionaalfond) ja on see on osalejatele tasuta.

Tartust Pühjajärvele väljub tellitud buss teisipäeval (11. august) kell 8.30. Buss väljub Tartu bussijaama vastas oleva hotell Tartu parklast. Buss teeb peatuse ka kell 8.45 Tartu raudteejaama ees. Et mitte hiljaks jääda võiks 5-10 minutit varem kohale tulla! Kolmapäeval tuleb sama buss kell 17.00 Pühajärvelt tagasi ja on Tartus orienteeruvalt kell 18.00. Peatused tehakse nii Tartu raudteejaamas kui ka bussijaamas.

Kui on soovi võib võtta kaasa enda sülearvuti, et saaks kõike jooksvalt enda arvutis järele proovida. Kui valisite kvantitatiivsete uurimismeetodite töörühma ning kui teil ei ole SPSS-i oma arvutis, siis palume eelnevalt installeerida SPSS-i prooviversiooni 30 päevaks. Selleks tuleb minna järgnevale lehele ja valida endale sobiv süsteem: http://lingid.ee/spss_trial.

NB! Kohapeal on võimalus ujuda - riided kaasa!

AJAKAVA

TEISIPÄEV, 11. august 2015

09.30 – 10.00 Saabumine, kohv ja tee
10.00 – 10.30 Sissejuhatus Mare Ainsaar ja Maarika Lukk
Slaidid: AinsaarIlves
10.30 – 12.30 Erinevad meetodid. Mare Ainsaar (Tartu Ülikool) ja Maiki Ilves (Statistikaamet) 
                         Erinevad uuringu- ja küsitlusmeetodid ning nende efektid. Kuidas leida õige valim? 

12.30 – 13.30 Lõuna
13.30 – 14.20 Uuringu kvaliteedi hindamine ja tulemuse kontroll. Mare Ainsaar (Tartu Ülikool) ja Maiki Ilves (Statistikaamet)
                         Uuringute kvaliteedi hindamine. Kaaluda või mitte kaaluda. Imputeerimise võimalused.

14.20 – 15.50 Kuidas sõnastada küsimusi ja valida skaalasid? Ave Roots ja Mai Beilmann (Tartu Ülikool)
Slaidid: Roots & Beilmann

15.50 – 16.30 Vaheaeg
16.30 – 18.00 Sissejuhatus kvalitatiivuuringutesse. Süvaintervjuud ja fookusrühmad Maria Murumaa-Mengel (Tartu Ülikool)
Slaidid: Murumaa-Mengel

18.00 – 19.00 Vestlusring. Erinevad nägemused uuringutest ja ideaalsest koostööst  - riigiasutused kui tellijad, teadlased kui täitjad ja ajakirjandus kui info vahendaja.
Kõik on oodatud mõtteid avaldama, aga kindlasti jagavad kogemusi Janar Kriiska (Sotsiaalministeerium), Brit Tammiste (Justiitsministeerium) ja ajakirjanik Villu Päärt.
19.00 Õhtusöök

Erinevad vaba aja tegevused, mis sisaldavad ka ujumist, sauna ja muud:)

KOLMAPÄEV, 12. august 2015

08.00 – 09.00 Hommikusöök
09.00 – 10.00 Andmete analüüs NESSTARiga. Ave Roots (Tartu Ülikool). Juhend.

10.00 - 11.00 Töö kahes rühmas

Rühm 1: Andmete analüüs SPSSiga. Andmete kontroll ja tehted andmetega. Kuidas vältida vigu. Juhendab Kadri Rootalu (Tartu Ülikool)
Materjalid 1 - SPSS.  
Andmestikud: ESS6EEkoolitus.savessopetus.sav.
Rühm 2: Kvalitatiivuuringud – fookusrühma- ja süvaintervjuude analüüs. Juhendab Maria Murumaa-Mengel (Tartu Ülikool)

11.00 – 11.30 Kovipaus ja tubadest välja registreerimine
11.30 – 12.30  Töö kahes rühmas

Rühm 1: Andmete analüüs SPSSiga. Tehted andmetega ja tulemuste visualiseerimine. Kuidas vältida vigu. Juhendab Kadri Rootalu (Tartu Ülikool)
Materjalid 2 - SPSS.
Rühm 2: Kvalitatiivuuringud – fookusrühma- ja süvaintervjuude analüüs. Juhendab Maria Murumaa-Mengel (Tartu Ülikool)

12.30 – 13.30 Lõuna
13.30 – 14.50 Jätkub töö kahes rühmas

Rühm 1: Andmete analüüs SPSSiga. Rühmade erinevuste kontroll, tunnuste vahelised seosed. Juhendab Kadri Rootalu (Tartu Ülikool)
Materjalid 3 - SPSS.
Rühm 2: Kvalitatiivuuringud – fookusrühma- ja süvaintervjuude analüüs. Juhendab Maria Murumaa-Mengel (Tartu Ülikool)

14.50 – 15.00 Kohvipaus

15.00 – 16.20 Andmete analüüs ja visualiseerimine Exceliga. Tanel Kaart (Eesti Maaülikool) 
Failid: Andmefail, materjal 1, materjal 2.
                        
16.20 – 16.40 Andmete esitamise võimalused R-iga. Reigo Hendrikson (Tartu Ülikool)
Slaidid: Hendrikson

16. 40 – 17.00 Lõpetamine

17.00 Tagasi Tartusse


Osalejatel, kes soovivad ainepunkte on võimalus lisatöö tegemisel saada 1EAP (võtta ühendust Ave Rootsiga ave.roots [ät] ut.ee.
Täiendav info:  maarika.lukk [ät] ut.ee, 50 39 780


Registreerimine:

Huvi koolituse vastu on olnud väga suur ning vabu kohti enam ei ole. Ootame teid järgmistele koolitustele!

Eesti elanikud arvavad, et valitsus ei seleta valijale oma otsuseid

Euroopa sotsiaaluuringust, mis palus vastajatel 10-palli skaalal hinnata seda, kuivõrd valitsus seletab oma otsuseid valijatele, selgus, et Eesti elanikud andsid sellele madalamaid hinnanguid, kui on Euroopa keskmine. Loe lähemalt novaatorist.

12. mai 2015

Eesti elanikud ei ole immigrantide vastu keskmisest vaenulikumad

Vastupidiselt üldlevinud arvamusele ei ole Eesti inimeste suhtumine teisest rahvusest ja rassist immigrantidesse kurjem kui Euroopas keskmiselt. Eesti on selles osas Euroopa keskmine riik, selgub Euroopa sotsiaaluuringu andmetest. Loe lähemalt novaatorist.

5. juuni 2015

Kõige rohkem usaldatakse riigiinstitutsioone Taanis, kõige vähem Ukrainas

Kõige suuremat usaldust tunnevad oma riigi institutsioonide vastu Skandinaavia riikide elanikud: taanlased, soomlased ja norrakad. Kuid neist ei jää palju maha ka šveitslased ja hollandlased.
Kõige umbusklikumad on oma riigi institutsioonide vastu ukrainlased ja bulgaarlased. Väärib märkimist, et Ukraina puhul pärinevad analüüsitud andmed aastast 2013 ja seega näitavad need seda, kui vähe usaldasid ukrainlased riigiinstitutsioone vahetult enne Maidani sündmusi. Loe lähemalt novaatorist.
29. mai 2015

Eesti elanikud tunnevad teistest harvem, et on midagi saavutanud

Ameerika psühholoogi Frederick Herzbergi teooria järgi on saavutusvajaduse rahuldamine üks oluline tegur, mis inimesi tegutsema paneb. Inimeste saavutusvajadus on erinev, kuid tunne, et nende tööl on mõte ja nad on oma tegevuse tulemusena midagi saavutanud, on vajalik kõigile. Loe lähemalt novaatorist.

22. mai 2015

Eestlased usaldavad meedia sõnumeid valitsuse kohta venekeelsest vähemusest rohkem

Kõige kõrgemalt hindavad kodumaise meedia poolt antavat infot valitsuse töö kohta rootslased, norrakad, soomlased, iirlased, sakslased ja šveitslased. Eesti elanike hinnang kodumaise meedia usaldusväärsusele valitsuse tööd puudutava info edastamisel jääb alla Euroopa keskmise. Loe lähemalt novaatorist.

15. mai 2015

Eestis on hea ema olla olenemata peretüübist

Erinevad uuringud annavad emaks ja isaks olemise rõõmude ja stressi kohta eri riikides erinevaid tulemusi. Enamasti on esimene laps peres rõõmu allikaks, kuid järgmistega on asi keerulisem. Euroopa sotsiaaluuring vastab, kuidas erineb emade eluga rahulolu erinevates peretüüpides? Loe lähemalt novaatorist.

11. mai 2015

Eestis on suured käärid eesti- ja venekeelsete elanike arvamuste vahel

Eestis ja Kosovos on põhi- ja vähemusrahvuse nägemused vähemusrühmade kaitstusest kõige erinevamad, selgub Euroopa sotsiaaluuringust. Kuna Eestis on vähemusrahvus(t)e esindajaid rahvastikus umbes viiendik, mõjutab nende arvamus tugevamalt ka riigi keskmist. Loe lähemalt novaatorist.
2.mai 2015

Kas tervis määrab positsiooni ühiskonnas või vastupidi?

Paljud uuringud on leidnud, et inimese tervis on seotud inimese hariduse ja ametiga. Euroopa sotsiaaluuringu andmed näitavad, et seos tervise ja tunnetatud sotsiaalse positsiooni vahel on eriti tugev Ida-Euroopa riikides, sealhulgas Eestis. Loe lähemalt novaatorist.

24. aprill 2015

Kõige rahulikumalt magavad 25–34-aastased eesti mehed

Ootuspäraselt on uni rahutu pigem vanadel kui noortel, selgub Euroopa sotsiaaluuringust. Eriti rahulikult magavad noored mehed, samas kui noorte kuni 25-aastaste naiste uni on üsna rahutu.

Eestis on kõige rahutum uni 55–64-aastastel eesti meestel, üle 75-aastastel eesti ja vene naistel ning sama vanadel vene meestel.Loe lähemalt novaatorist.

17. aprill 2015

Kõige vähem ületunde tehakse Soomes

Kui Islandil ja Iisraelis saab alla poole töötajatest oma töö neljakümne nelja tunniga tehtud, siis Soomes ei tööta üle 44 tunni nädalas ligi 80 protsenti töötajatest.
Kõige pikemad töönädalad on Venemaal, kus üle kolmandiku töötajatest töötab üle 60 tunni nädalas. Eestis piirdub 44-tunnise töönädalaga veidi üle 60 protsenti töötajatest. Loe lähemalt novaatorist.
10. aprill 2015

Eestlaste ja eestivenelaste väärtused erinevad oluliselt

Euroopa sotsiaaluuringu andmetel on eestlaste ja siinsete vene keelt emakeelena kõnelevate elanike hinnangute eristumine Euroopa suurim. Vaadeldud on etnilisi vähemusgruppe, kes moodustavad vähemalt viis protsenti riigi elanikkonnast. Loe lähemalt novaatorist.

06. aprill 2015

Eesti elanikud tunnevad end äpardununa

Emotsionaalse heaolu seisukohalt on oluline, et inimene oleks iseendaga rahul ega tunneks end äpardununa. Kui inimesel pole võimalust iseenda ja oma saavutuste üle uhkust tunda, kasvab tõenäosus kogeda meeleolulangust ja depressiooni.
Euroopa sotsiaaluuringu andmed näitavad, et kõige rohkem tunnevad end elus äpardununa Soome elanikud, eriti naised. Samas ei jää eestlased selles osas soomlastest palju maha ja ka Eestis tunnevad naised ennast veidi enam äpardununa kui mehed. Loe lähemalt novaatorist.
27. märts 2015

Eesti elanikud usuvad, et inimesed on ausad ja abivalmid

Euroopa sotsiaaluuringu andmed näitavad, et eestimaalaste usk teiste inimeste usaldusväärsusse, aususse ja abivalmidusse on Euroopa riikide võrdluses üle keskmise kõrge.

Eestlased on üle keskmise usaldavad ning kuuluvad nende näitajate poolest samasse gruppi mitmete Lääne-Euroopa riikidega. Kõige tulisemalt usuvad inimeste headusesse taanlased, kellele järgnevad ülejäänud skandinaavlased. Kõige vähem peavad teisi usaldusväärseks ja abivalmiks mitmete post-kommunistlike riikide ja Lõuna-Euroopa maade elanikud. Loe lähemalt novaatorist.

20. märts 2015

Eestis tunnevad kõige rohkem masendust vene keelt kõnelevad naised

Kõige rohkem on Eestis masendunud vene naised ja kõige vähem eesti mehed.
Kõige vähem tunnevad Eestis masendust noored alla 25 aastased mehed. Masendus kasvab koos vanusega ning kõige masendunumad on vanemaealised naised. Kõige vähem masendust tunnevad Eesti naised 25–34 aasta vanuselt. Loe lähemalt novaatorist.
13. märts 2015

Sülemi akadeemia ESSiga

18. märtsil on SÜLEMil (Sotsioloogia Üliõpilaste Liit Eestimaal) külas Euroopa Sotsiaaluuring. Teemaks millal usaldada ja millal mitte uuringute tulemusi. Rohkem infot ürituse kohta leiab ürituse facebooki lehelt.

11.märts 2015

Paindlik ja kindel töö ning rahulolu valitsusega mõjutavad sündimust

Enamus Euroopa riike sooviks, et nende inimesed oleksid julgemad lapsi saama ja kasvatama.
Ent lisaks individuaalsetele otsustele on sündimus seotud ka laste kasvatamise keskkonnaga, näitab hiljutine Euroopa sotsiaaluuringu 20 riigi andmete põhjal avaldatud uurimus. Loe lähemalt novaatorist.
6.märts 2015

Eesti elanike ühiskondlik aktiivsus on kesine

Euroopa sotsiaaluuringu andmed näitavad, et ühiskondlikult kõige aktiivsemad on Islandi, Saksamaa ja Norra kodanikud.
Madalaim on inimeste ühiskondlik aktiivsus Portugalis, Ungaris ja Leedus. Eesti kuulub inimeste ühiskondliku aktiivsuse poolest samasse gruppi mitmete teiste post-kommunistlike riikidega. Loe lähemalt novaatorist.
27. veebruar 2015

Eesti elanike arvates valimistel valitsuserakondi halva töö eest ei karistata

Skandinaavlaste seas on levinud arvamus, et halba tööd teinud valitsuserakonnad saavad valimistel karistada, kuna neid ei valita tagasi. Eesti elanikud on pigem seisukohal, et halba tööd teinud valitsuserakondadega ei juhtu midagi. Loe lähemalt novaatorist.

20. veebruar 2015

Eestis saavad endale maailmavaadet lubada ainult jõukad

Eestis ei sõltu inimeste arusaamad sissetulekute vähendamise vajadusest sellest, kas nad on vasak- või parempoolsed, vaid pigem isiklikust majanduslikust toimetulekust. Loe lähemalt novaatorist.

13. veebruar 2015

Eestimaalane on Euroopa kõige passiivsem suhtleja

Kui vaadata sotsiaalsete kontaktide arvu inimese kohta, jagab Eesti Leedu ja Ungariga viimast kohta. Kõige toetavamad suhtlusvõrgustikud on põhjamaade elanikel, nõrgimad post-kommunistlikes riikides. Samas tuleb rõhutada, et Euroopa sisesed erinevused on selles osas väga väikesed. Loe lähemalt novaatorist.

06. veebruar 2015

Eestimaalaste hoiakud sisserändajatesse

Alates 2004. aastast, mil Eesti esimest korda Euroopa sotsiaaluuringus osales, on eestimaalaste hoiakud sisserändajate suhtes muutunud positiivsemaks. Kõige positiivsemalt hinnatakse seejuures sisserändajate mõju kohalikule kultuurielule. Loe lähemalt novaatorist.

30. jaanuar 2015 

Meedia vabadus demokraatlikus ühiskonnas

Euroopa Sotsiaaluuringus oleva meedia vabadust puudutava küsimuse* põhjal ei ole eristatavad islamiusuliste ja mitteislamiusuliste grupid. Lähemalt loe novaatorist.

*Palun öelge mulle, kui oluline on Teie arvates demokraatia jaoks üldiselt, et meedial on vabadus valitsust kritiseerida ?

24. jaanuar 2015

Rände voldik

Euroopa Sotsiaaluuringu andmetel on eestimaalased kõige tolerantsemad endaga samast rahvusest sisserändajate suhtes, teisest rahvusest ja rassist inimeste sisserände suhtes ollakse vähem sallivad. Seda, mida huvitavat Euroopa Sotsiaaluuring veel võimaldab rände kohta teada saada, vaata Euroopa Sotsiaaluuringu värskest voldikust!

18. detsember, 2014

ESS on kõige edukam publitseerimises

5. detsembril toimunud konverentsil „Ühiskonda muutvad teadused rahvusülikoolis“ analüüsisisd Mare Ainsaar ja Ave Roots rahvusvaheliste küsitlusuuringute ajalugu Tartu Ülikoolis. Uurimuse tulemusel selgus, et rahvusvaheliste uuringute ajalugu ulatub vähemalt 1970ndate aastate algusesse, kuid enamus 108 uuringust on tehtud viimase 25 aasta jooksul. Euroopa Sotsiaaluuring eristub teistest selgelt suure publikatsioonide arvu ja rangelt esindusliku ja võrreldava valimi pooolest.

Ettekannet saab jälgida siit.

11. detsember 2014

 

Call for papers, deadline 30 January 2015

European Social Survey in Estonia is issuing a special volume in  “Studies of Transition States and Societies” under broad topic Estonia and other societies in Europe to celebrate 10 years of Estonia in European Social Survey and Estonia in European Union. The volume has two special guest editors - Mare Ainsaar and Triin Vihalemm.

The journal is an internationally peer reviewed journal (rank 1.1).

We wait for

1. Country comparative papers (6000-8000 words) with substantial social science interest;
2. We are especially happy about the papers using European Social survey data;
3. The papers are welcomed to include Estonia – other country(ies) comparison, but the main substantial interest of the paper should be on different social science topics. The list of countries in comparison can be broader than “transitions states”;
4. The papers should include theoretically driven analyses;
5. For references please use APA style;
6. For a first draft please include all tables and figures in the text;
7. Please send the file in doc format to mare.ainsaar [ät] ut.ee following general submission rules about submission style of “Studies of Transition States and Societies” (http://publications.tlu.ee/index.php/stss/index);
8. Please send the full paper latest on the 30th of January 2015 directly to mare.ainsaar [ät] ut.ee.
 

The special issue is planned to be published in 2015 summer.

11. December 2014

On valminud ülevaatlik raport vastamise määra kujunemisest Eestis

Euroopa Sotsiaaluuringu metoodika nõuab, et kõigi valimisse kuuluvate inimestega otsitaks vähemalt neli korda kontakti intervjuu saamise eesmärgil. Välitööde käigus fikseeritakse kõik kontakti saamise üritused ja kontaktide tulemused. Raport on koostatud kasutades kirjeldatud kontaktide Eesti andmebaase. Vaatluse all on 2008., 2010. ja 2012. aasta küsitlusvoorud.

Raport sisaldab ülevaadet uuringule vastamisest soo ja vanuse lõikes. Samuti on vaadatud uuringule vastamist kontakti tegemise viisi ja aja lõikes. 

Raporti põhjal on kõige raskem saada intervjuusid meestel vanusevahemikus 30-39 ning naistelt vanusevahemikus 20-29. Kõike lihtsam on saada intervjuusid üle 60 aastastel küsitletavatelt.

Raportiga saab tutvuda SIIN.

10. detsember 2014

Euroopa Sotsiaaluuring mõõdab 10 aasta muutusi ühiskonnas ja suhtumist immigrantidesse

15. septembril algas Eestis Euroopa Sotsiaaluuringu 2014. aasta andmete kogumine. Seekord tehakse uuringut koostöös 20 Euroopa riigiga ja eriteemadeks on suhtumine immigrantidesse ja inimeste tervis. Eestis saadetakse kutse osaleda ligi 4000 inimesele, kes on välja valitud arvuti poolt juhuslikult Eesti elanike seast. Intervjuud inimestega viivad läbi Saarpoll ja Norstat küsitlejad.

20 riigi võrdlus lubab hinnata erinevate riikide poliitikate edukust. Eesti on osalenud uuringus 10 aastat ja selle aja jooksul saab teha ka ajalisi võrdlusi. Aegread näitavad, et inimeste elu tervikuna on läinud Eestis paremaks. Huvi poliitika vastu ei ole kasvanud ega langenud, kuid usaldus Euroopa Parlamendi vastu ja rahulolu demokraatia toimimisega Eestis on suurenenud. Inimeste arvates on toimunud progress ka tervishoius ja haridussüsteemis. Inimesed ise on muutunud mõnevõrra avatumaks.

Kuigi eestimaalaste valmisolek võtta vastu immigrante on viimase 10 aastaga mõnevõrra suurenenud, on kartus teistsuguse väljanägemise ja taustaga inimeste suhtes, võrreldes teiste Euroopa riikidega, suur. 2012 aasta tulemused näitasid, et ainult 50% eestimaalastest pooldas uute inimeste sisserännet, kuid suhtumine sõltub inimese taustast. Sõbralikumalt suhtuvad sisserändesse kõrgharidusega, nooremad,  majanduslikult paremal järjel olevad inimesed. 2014.  aastal on rändehoiakute kohta eriti palju küsimusi.

Palume kõigil, kes on sattunud valimisse, kindlasti osaleda.

ESS meeskond Eestis
Mare Ainsaar 737 5936

18. september 2014

Intensiivkursus: "Struktuurivõrrandite mudelid ja nende rakendamine" 2. ja 3. oktoobril Tartus

Koolituse eesmärgiks on anda teoreetiline ülevaade struktuurivõrrandite meetodi (SEM) olemusest ning tutvustada selle praktilist rakendatavust programmi AMOS abil. Koolitus on mõeldud kõigile, kes ei ole varem struktuurivõrrandite meetodit kasutanud, kuid osalemise eelduseks on varasem tutvus SPSS programmiga ning orienteerumine statistilise andmeanalüüsi põhitõdedes.

Koolituse läbiviijaks on Dr. Lluis Coromina Soler, kes on Girona Ülikooli teadur ja kvantitatiivsete uurimismeetodite lektor.

Koolituse SLAIDID.


Koolituse ajakava:

Neljapäev, 2. oktoober 2014 Lossi 36, Tartu

09:30 - 10:15 registeerimine ja kohv

10:15 - 12:00 RUUM 304 

* Introduction
* Intuitive explanation of the basics of SEM
- Path analysis. The regression analysis model from a different perspective
* Measurement errors in regression models
* Confirmatory Factor Analysis (CFA)
- Scale Reliability and Validity of a Construct
* Rules for determining the model parameters
* SEM and modelling stages. - Model specification - Model identification - Model estimation
* Results and interpretationIntroduction

Lõuna

14:15 - 16:00 RUUM 116

* Practical exercises in computer lab

Reede, 3. oktoober 2014 Lossi 36, Tartu

10:15 - 12:00 RUUM 304

* Goodness of fit assessment

* Model modification

* Introduction in multiple group modelling in CFA

Lõuna

14:15 - 16:00 RUUM 116

* Practical exercises in computer lab


Aktiivne osalemine ja iseseisev töö annavad ÕISi kaudu (SOSS.04.214) registreerunud õppuritele kursusel 1 EAP. TÜ doktorantidel läheb kursus arvesse ka aine SHSS.00.01 ühe osana. Koolituse korraldab Euroopa Sotsiaaluuring Eestis teaduse rahvusvahelistumise programmi vahenditega. Koolitus on kõigile tasuta.

Täiendav info: reigo.hendrikson [ät] ut.ee, laur.lilleoja [ät] ut.ee.



Registreerimine on lõppenud.
 


Pilt koolitusel osalenutega.


Ida Aasia Sotsiaaluuring ühendab andmed 4 Aasia riigi kohta

Ida Aasia Sotsiaaluuringul on palju sarnasusi Euroopa Sotsiaaluuringuga, kuid ta on sõltumatu ühendus, ka uuringu sisu on  erinev, kuigi võib leida ka võrreldavaid teemasid.
Ida Aasia uuringuga on ühinenud Jaapan, Lõuna-Korea, Taivan ja Hiina. Andmeid on kogutud 2006, 2008, 2010, 2012, 2014. Sarnaselt ESSile on EASSil erinevatel aastatel kasutusel erimoodulid. Näiteks 2006. aastal oli eriteemaks perekond,  2008 kultuur, 2010 tervis, 2012 võrgustikud ja sotsiaalne kapital. EASS andmeid saab kasutada, kuid selleks tuleb registreerida ennast kasutajaks ja täita vastav andmete saamise soovi vorm. Soovi avaldajat informeeritakse tulemustest individuaalselt.

Vaata uuringu kohta täpsemalt www.easssda.org.

29. juuli 2014

2016 ESS eriteemad on kliima ja heaolupoliitika

Euroopa Sotsiaaluuringu 2016 aasta eriteemad on „Kliimamuutus ja energiajulgeolek“ ning „Heaolupoliitika hoiakute muutus Euroopas“. Heaolupoliitika hoiakute muutuse blokk on osaliselt kordus 2006. aasta ESS blokist. 2016. Aasta uuringu andmed on avalikuks kasutamiseks valmis 2017. aasta oktoobris.

29. juuli 2014

On ilmunud ülevaade Eesti elanike suhtumisest demokraatiasse

Euroopa Sotsiaaluuringu andmete põhjal on uuritud Eesti elanike suhtumist demokraatiasse. Uuringu aruanne ja viide täistekstile on kättesaadavad siit.

Euroopa Sotsiaaluuringu andmeid kasutati mitmetes vastukajades presidendi vabariigi aastapäeva kõnele

Eesti president tõstatas oma 24. veebruari 2014. a kõnes mitmeid Eesti ühiskonna seisukohalt olulisi teemasid. Euroopa Sotsiaaluuringu andmeid kasutati mitmetes vastukajades presidendi vabariigi aastapäeva kõnele.  Euroopa Sotsiaaluuringu andmete põhjal 

13. märts 2014

Tahad lihtsalt võrrelda erinevaid riike ja nähtusi? Proovi seda portaali!

Portugali ESS kolleegid Pedro Magalhães, Cicero Pereira and Alice Ramos kogusid ühte andmeportaali ja visualiseerisid mitmete uuringute (ESS, EVS, Eurobaromeeter) viimase 20 aasta andmed.  Veebilehel Public Opinion Portal, saab lihtsa ülevaate paljudest üldistest trendidest ja võrrelda riike.

26. veebruar 2014

ESS ootab 2016 aasta uuringusse erimoodulite ettepanekuid

ESS ootab ettepanekuid rahvusvahelistelt teadlaste rühmadelt ESS 2016 erimoodulite loomiseks. Tähteg 12. mai 2014. Vaata täpsemalt: http://www.europeansocialsurvey.org/methodology/questionnaire/rotating_questionnaire.html

17. veebruar 2014

Koolitus "Riik, usaldus ja inimesed" 11.aprillil Tallinnas

Euroopa Sotsiaaluuring Eestis korraldab 11. aprillil Tallinna Õpetajate Majas (Raekoja plats 14) koolituse "Riik, usaldus ja inimesed – Eesti ühiskond Euroopa Sotsiaaluuringu andmetes".

Eesti ühiskonna toimimist kirjeldava informatsiooni hulk on kasvanud, kuid sageli on keeruline leida vajalike andmed, puudub ligipääs või ei ole nende olemasolu üldse teada. Koolituse eesmärgiks on tutvustada Euroopa Sotsiaaluuringu (ESS) võimalusi. ESS andmed on kõigile vabalt ja tasuta kättesaadavad ja sisaldavad infot 300 000 inimese kohta kokku umbes 30-st riigist. Andmeid on kogutud 2002. aastast alates (Eestis alates 2004. a.), uuring katab ligi 500 erinevat ühiskonna toimimisega seotud teemat ning võimaldab üle Euroopalisi võrdlusi. ESS on Eestis kõige enam kasutatud andmekogu – ESSil enam kui 900 aktiivset Eesti kasutajat, ning  selle andmete alusel avaldatakse üle 60 Eestiga seotud analüüsi aastas.

Seminari esimeses osas tutvustatakse mõningaid ESS-i rakendusi. Praktilist laadi päeva teine pool annab konkreetsed oskused kuidas ESS-st endale vajalikke andmeid leida ning neid ka kasutada. Õppepäev on mõeldud eelkõige inimestele, kellel puudub veel ESS kasutamise kogemus,

Koolitus on tasuta. Registreerumine koolitusele on lõppenud.

Koolituse kava

11.00 Kelle ja miks on Euroopa Sotsiaaluuring kasulik – Mare Ainsaar (ESS koordinaator Eestis)
11.15 Usk õigussüsteemi, õiglusesse ja inimeste lojaalsus – Anna Markina (TÜ Avaliku õiguse instituut)
11.45 Demokraatia ja riik   –  Piret Ehin ( TÜ Riigiteaduste instituut)
12.15 Sotsiaalne kapital ja usk riiki – Mai Beilmann (TÜ Ühiskonnateaduste instituut)
12.45 Immigratsioonihoiakud ja institutsionaalne usaldus – Viivika Halapuu (Haridus- ja teadusministeerium)
13.15 Kohvipaus
13.45 Euroopa Sotsiaaluuringu andmete leidmine ja kasutamine praktikas: kuidas leida tööks vajalikke andmeid, kuidas soovitud andmeid allalaadida ning kuidas andmeid interneti-põhiselt analüüsida – Laur Lilleoja (TÜ Ühiskonnateaduste instituut)
15.00 Koolituse lõpp

 

Koolituse slaidid:

12. veebruar 2014

21. veebruaril toimub praktikum "Sissejuhatus statistikapaketti R"

Tasulised statistikatarkvarad nagu SAS, SPSS ja Stata on paraku paljudele liiga kallid, õnneks leidub väga hea tasuta alternatiiv - vabavaraline statistikapakett R.  See on paljude vabatahtlike poolt hallatav ja täiustatav tipptasemega statistika programm, millest on saanud paljudes teadusringkondades ja distsipliinides standard. R-l on mitmeid eeliseid tasuliste programmide ees, mõned näited:

  • ülimalt kohandatav - igaüks võib lisada endale meelepäraseid funktsioone/andmetüüpe, võimalik kujundada just antud ülesande jaoks parim graafik jne;
  • R on programmeeritav - tehtud tööst jääb järgi jälg ehk lihtne on tehtut dokumenteerida ja automatiseerida;
  • ühilduv - R-i saab paljude programmide ja programmeerimiskeeltega ühildada (nt. Excel, SPSS, SAS, Stata, SQL, Python jne.);
  • väga hea dokumentatsioon, internetist leiab palju õpetusi ja raamatukogust mitmeid õpikuid;
  • võimalus teha väga ilusaid jooniseid;
  • R-s saab jooksutada peaaegu kõiki analüüsi meetodeid, mis eales välja mõeldud! (tasulised tarkvarad nõuavad lisamooduleid ja lisaraha)

R on kahjuks teeninud paljude antisümpaatia, sest seal käib kõik käsurea kaudu, mitte hiirega klikkides. Kuid 21. veebruaril kell 12.15 (Lossi 36 aud. 116) proovime arvamusi muuta, sest siis toimub sissejuhatav praktikum vabavaralisse statistikapaketti R. Praktikum kestab kaks akadeemilist tundi ja selle viib läbi Kaur Lumiste.

Käsitletavad teemad:

  • R'i tutvustus ja navigeerimine R'i manuaalides
  • Andmete importimine R'i (näiteks SPSS andmete importimine)
  • Lihtsamad operatsioonid
  • Lihtsamate statistikute leidmine
  • Jooniste tegemine
  • Lineaarne regressioon

Praktikumi materjalid

Lisamaterjalid:

Huvilistel palume registreerida alloleva vormi kaudu hiljemalt 19. veebruariks. Arvutiklassi suuruse tõttu on maksimaalne osalejate arv 25 inimest.


Registreerimine on lõppenud!


22. jaanuar 2014

2014. aasta eriteemad on tervis ja immigratsioon

2014. aasta Euroopa Sotsiaaluuringu eriteemadeks on tervis ja immigratsioon. Uuring viiakse läbi 2015. aasta alguseks ja riikide andmed on vabaks kasutamiseks 2015. aasta oktoobrist.

12. jaanuar 2014

2013. aastal ilmus 72 ESS Eesti publikatsiooni

2013. aastal ilmus ESS andmeid kasutades Eesti kohta või Eesti autoritelt 72 publikatsiooni,  sh. Eesti autorite poolt  23 ja väljaspool Eestit resideeruvate autorite poolt 49.

Võrdluseks: 2012 ilmus 49 ja nii 2011. kui 2010. aastal 31 publikatsiooni. Kõige populaarsemad teemad olid väärtused, töö, usaldus, heaolu ja hoiakud, seda nii välismaiste, kui Eesti autorite puhul.

Üle poole publikatsioonidest on ajakirjade artiklid. 2013 aastal kirjutati ESS andmeid kasutades ka 15 doktori- ja magistritööd. Aktiivsemad ESS Eesti andmetelt publitseerijad olid Laur Lilleoja ja Kairi Kasearu (4 publikatsiooni). Suurim nö. "Eesti sõber" oli Mike Hough, kes võrdles Eestit teiste Euroopa riikidega oma neljas publikatsioonis.

7. jaanuar 2014