2015. aasta uudistearhiiv
- 31.12.2015 - Mida rääkis lõppenud aastal eestlaste kohta suur Euroopa sotsiaaluuring?
- 21.12.2015 - Jõulude ajal eurooplaste eluga rahulolu langeb
- 20.11.2015 - Euroopa Sotsiaaluuring Eestis pälvis riikliku teaduse populariseerija tunnustuse
- 28.08.2015 - Eesti elanikud on haridussüsteemi toimimisega rahul
- 23.08.2015 - Eluga rahulolev inimene ei pea tingimata õnnelik olema
- 14.08.2015 - Keskkonna väärtustamine ja riigi keskkonnasäästlikkus ei käi käsikäes
- 10.08.2015 - Eestlased tunnistavad vale kindlustusnõude esitamist teistest eurooplastest sagedamini
- 31.07.2015 - Eestis tunnevad end kõige üksildasema linnas elavad venelannad
- 24.07.2015 - Venekeelsed elanikud on tugevamalt sõnavabaduse piiramise vastu kui eestikeelsed
- 17.07.2015 - Eesti elanikud ei usu, et valitsus kõiki kodanikke vaesuse eest kaitseb
- 10.07.2015 - Demokraatia toimimisega ollakse kõige vähem rahul Ukrainas ja Bulgaarias
- 03.07.2015 - Eestis hinnatakse oma arenemisvõimalusi töökohas kõrgemalt kui üheski teises Euroopa riigis
- 26.06.2015 - Eesti elanikud taunivad maksudest kõrvale hoidmist, kuid petavad sellest hoolimata
- 21.06.2015 - Noorte arvates kohtlevad kohtud kõiki võrdselt
- 12.06.2015 - Eesti elanikud arvavad, et valitsus ei seleta valijale oma otsuseid
- 05.06.2015 - Eesti elanikud ei ole immigrantide vastu keskmisest vaenulikumad
- 29.05.2015 - Kõige rohkem usaldatakse riigiinstitusioone Taanis, kõige vähem Ukrainas
- 22.05.2015 - Eesti elanikud tunnevad teistest harvem, et on midagi saavutanud
- 15.05.2015 - Eestlased usaldavad meedia sõnumeid valitsuse kohta venekeelsest vähemusest rohkem
- 11.05.2015 - Eestis on hea ema olla olenemaata peretüübist
- 02.05.2015 - Eestis on suured käärid eesti-ja venekeelsete elanike arvamuste vahel
- 24.04.2015 - Kas tervis määrab positsiooni ühiskonnas või vastupidi?
- 17.04.2015 - Kõige rahulikumalt magavad 25-34-aastased eesti mehed
- 10.04.2015 - Kõige vähem ületunde tehakse Soomes
- 06.04.2015 - Eestlaste ja eestivenelaste väärtused erinevad oluliselt
- 27.03.2015 - Postimehe veergudel arutletakse Eesti ja Euroopa ühiskondade arengust
- 27.03.2015 - Eesti elanikud tunnevad end äpardununa
- 20.03.2015 - Eesti elanikud usuvad, et inimesed on ausad ja abivalmid
- 13.03.2015 - Eestis tunnevad kõige rohkem masendust vene keelt kõnelevad naised
- 11.03.2015 - SÜLEMi akadeemia: Mare Ainsaar
- 06.03.2015 - Paindlik ja kindel töö ning rahulolu valitsusega mõjutavad sündimust
- 27.02.2015 - Eesti elanike ühiskondlik aktiivsus on kesine
- 20.02.2015 - Eesti elanike arvates valimistel valitsuserakondi halva töö eest ei karistata
- 13.02.2015 - Eestis saavad endale maailmavaadet lubada ainult jõukad
- 06.02.2015 - Eestimaalane on Euroopa kõige passiivsem suhtleja
- 03.02.2015 - Novaatoris saab tutvuda Euroopa Sotsiaaluuringu uudistega
- 30.01.2015 - Eestimaalaste hoiakud sisserändajatesse
- 24.01.2015 - Meedia vabadus demokraatlikus ühiskonnas
Mida rääkis lõppenud aastal eestlaste kohta suur Euroopa sotsiaaluuring?
Jaanuari lõpust augusti lõpuni avaldas Novaator igal reedel mõne olulise või põneva fakti Euroopa sotsiaaluuringust. Need veerandsada fakti aitasid suurest uuringust välja noppida Tartu ülikooli sotsiaalteadlased. Mida need avaldatud lühiuudised Eesti ja eestlaste kohta pajatavad? Loe lähemalt Novaatorist.
31. detsember 2015
Jõulude ajal eurooplaste eluga rahulolu langeb
Psühholoogilised ja terviseuuringud on näidanud, et jõulud on sündmus, mis võib põhjustada stressi ning seeläbi kahjustada heaolu ja tekitada terviseprobleeme.
Tõepoolest, jõuludega võivad kaasneda vastik ilm, perekondlikud hõõrumised, alkoholi kuritarvitamine, ülesöömine, vähene liikumine ning jõulukingituste ostmisest tulenev surve rahakotile, mis eluga rahulolu sugugi ei kergita. Seetõttu võttis Michael Mutz Göttingeni ülikoolist uurida, kas on võimalik, et jõulude tõttu eluga rahulolu kogu Euroopas kollektiivselt langeb ning võrdles ESSi andmeid kasutades inimeste eluga rahulolule antud hinnanguid jõuluperioodil ja ülejäänud aasta vältel. Loe lähemalt novaatorist.
21. detsember 2015
Euroopa Sotsiaaluuring Eestis pälvis riikliku teaduse populariseerija tunnustuse
19. novembril 2015 Tallinnas laululava klaassaalis toimunud teaduskommunikatsiooni konverentsil „Mida üks ei jõua, seda üheksa jõuavad“ andsid Haridus-ja teaduministeeriumi kantsler Janar Holm ning konkursi hindamiskomisjoni esimees, akadeemik Enn Tõugu üle tänavused Eesti teaduse populariseerimise auhinnad ja riiklikult tunnustatud teaduse populariseerija märgid.
Kategoorias „Tegevused/tegevuste sarjad teaduse ja tehnoloogia populariseerimisel“ pälvis Euroopa Sotsiaaluuring Eestis peapreemina teadusprojekti tulemuste läbimõeldud ja laiaulatusliku populariseerimise eest. Loe lähemalt Eesti Teadusagentuuri uudiskirjast.
20. november 2015
Majanduskeskkond Euroopa Sotsiaaluuringus
Eluga rahulolu suurendab produktiivsust ja mitte vastupidi. Eluga rahulolu muutumine aastatel 2004-2010 kirjeldab Euroopas keskmiselt 9% produktiivsuse muutusest samal perioodil. Loe lähemalt Euroopa Sotsiaaluuringu majanduskeskkonda kajastavast voldikust.
Vaata üle ka teised Euroopa Sotsiaaluuringu andmetel tuginevad leiud:
19. oktoober 2015
ESS ootab erimoodulite ettepanekuid 2018. aasta uuringusse
Euroopa Sotsiaaluuring kutsub üles teadlasi esitama ettepanekuid ESS eriblokkide teemade kohta, mida lisada Euroopa Sotsiaaluuringu 9. vooru küsimustikku. Euroopa Sotsiaaluuringu üheksanda vooru välitööd algavad 2018. aasta septembris. Oodatud on ettepanekud nii uute kui ka kordusmoodulite kohta. Ettepanekute sõelumine toimub kahes voorus. Esimesse vooru avalduste esitamise tähtaeg on 11. jaanuar 2016.
Täpsemad juhised avalduste esitamise kohta leiad Euroopa Sotsiaaluuringu rahvusvaheliselt kodulehelt.
21. september 2015
ESS 2016 rahvusvaheline pilootuuring viiakse läbi Eestis
2015 aasta sügisel eeltestitakse Eestis Euroopa Sotsiaaluuringu 2016. aastal läbiviidava vooru erinevaid küsimusi.
2016. aasta Europpa Sotsiaaluuringu eriteemadeks on sotsiaalne kaitse ja kliimamuutused.
10. september 2015
Eesti elanikud on haridussüsteemi toimimisega rahul
Järgmisel nädalal algab uus kooliaasta. Sel puhul on paslik küsida, kui rahul me haridussüsteemi toimimisega oleme.
Võrreldes Euroopa sotsiaaluuringu esimeste küsitlusvoorudega on Eesti elanike rahulolu Eesti haridussüsteemiga väikestele tagasilangustele vaatamata kasvanud.
Eesti inimesed on kohaliku haridussüsteemi toimimisega üldiselt rohkem rahul kui eurooplased keskmiselt.
Eestis on haridussüsteemiga rohkem rahul nooremad vanusegrupid, kelle kogu haridustee või vähemalt suurem osa sellest on läbitud taasiseseisvumisjärgsel ajal, ning rahulolematumad vanemad vanusegrupid, kellest suur osa on hariduse omandanud enne taasiseseisvumist. Kui noorimas vanusegrupis (kuni 25 aastaste seas) ulatub rahuloluhinnang seitsme punkti lähedale, siis 45 aastaste ja vanemate seas jääb rahuoluhinnang kindlalt alla kuue punkti. Loe lähemalt novaatorist.
28. august 2015
Eluga rahulolev inimene ei pea tingimata õnnelik olema
Paljud uuringud on näidanud, et eluga rahul olemiseks peab inimene kogema ennekõike palju positiivseid emotsioone. Ootuspäraselt on ka Euroopa riikides nii, et oma eluga on rohkem rahul inimesed, kes kogevad rohkem positiivseid ja vähem negatiivseid emotsioone. Samas näitavad Euroopa sotsiaaluuringu 2012. aasta andmed, et positiivsete ja negatiivsete emotsioonide seos eluga rahulolu hinnangutega on Euroopa riikides siiski mõnevõrra erinev.
Positiivsete emotsioonide kogemise seos eluga rahulolu hinnangutega on nõrgem kõrgema inimarenguga riikides, näiteks nagu Šveitsis, kus inimeste jaoks on olulised eneseväljendusega seotud väärtused. Vaata lähemalt novaatorist.
23. august 2015
Keskkonna väärtustamine ja riigi keskkonnasäästlikkus ei käi käsikäes
Keskkonnateadlikkust ja looduse väärtustamist peetakse keskkonnasõbraliku käitumise eelduseks. Kuid riike, kus inimesed keskkonnast hoolivad, võib siiski iseloomustada madal keskkonnasäästlikkuse indeks.
See on nii näiteks Vahemere maades ja Ida-Euroopas ning sealhulgas Eestis, kus inimesed peavad puhast loodust ja keskkonnahoidu tähtsamaks kui paljudes teistes Euroopa riikides. Vaata lähemalt novaatorist.
14. august 2015
Eestlased tunnistavad vale kindlustusnõude esitamist teistest eurooplastest sagedamini
Euroopa sotsiaaluuringu andmed näitavad, et kuigi Eesti elanikud peavad liialdatud või vale maksunõude esitamist umbes sama valeks kui eurooplased keskmiselt, tunnistavad nad sellise nõude esitamist sagedamini kui ühegi teise Euroopa riigi kodanikud.
Paraku ei selgu uuringust, kas eestimaalased kalduvadki teistest eurooplastest sagedamini kindlustushüvitistega petma või on nad lihtsalt ausamad tunnistama, et on selliselt käitunud. Vaata lähemalt novaatorist.
10. august 2015
Eestis tunnevad end kõige üksildasemana linnas elavad venelannad
Kõige vähem tunnevad end üksildasena noored alla 25 aastased mehed. Üksildustunne kasvab nii meeste kui ka naiste puhul koos vanusega ning vanuse ja soo lõikes vaadatuna tunnevad end kõige üksildasemana eakad naised.
Sagedamini tunnevad ennast üksildasena ilma partnerita elavad inimesed sõltumata soost ja rahvusest. Soo ja rahvuse lõikes vaadatuna tunnevad end kõige üksildasemalt linnas elavad venelannad. Loe lähemalt novaatorist.
31. august 2015
Venekeelsed elanikud on tugevamalt sõnavabaduse piiramise vastu kui eestikeelsed
Ligikaudu kaks kolmandikku nii eestikeelsetest kui venekeelsetest Eesti elanikest peab demokraatia jaoks parimaks piiramatut väljendusvabadust. Eestikeelsete vastanute seas oli neid, kes leidsid, et äärmuslike vaadete väljendamist tuleks takistada, siiski märksa enam kui venekeelsete vastanute seas: vastavalt 21 ja 7 protsenti. Vaata lähemalt novaatorist.
24. juuli 2015
Eesti elanikud ei usu, et valitsus kõiki kodanikke vaesuse eest kaitseb
Euroopa riikide sotsiaalpoliitika ning sotsiaalsüsteemid on väga erinevad ning see kajastub ka elanike arvamuses selle kohta, kas valitsus kõiki elanikke vaesuse eest kaitseb või mitte. Kui Skandinaavias elatakse teadmises, et riik elu hammasrataste vahele jäänud inimeste heaolu eest hoolt kannab, siis Ida- ja Lõuna-Euroopas peetakse vähem tõenäoliseks, et riik kodanikke vaesusesse langemise eest kaitseb. Vaata lähemalt novaatorist.
17. juuli 2015
Demokraatia toimimisega ollakse kõige vähem rahul Ukrainas ja Bulgaarias
Eestis hinnatakse oma arenemisvõimalusi töökohal kõrgemalt kui üheski teises Euroopa riigis
Eesti elanikud taunivad maksudest kõrvale hoidmist, kuid petavad sellest hoolimata
Euroopa sotsiaaluuringu andmetest selgub, et kuigi eestimaalased kuuluvad nende Euroopa rahvaste hulka, kes peavad maksudest kõrvale hoidmist kõige taunitavamaks, tunnistavad nad ise maksudest kõrvale hoidmise eesmärgil sularahas maksmist kõige sagedamini. Vaata lähemalt novaatorist.
26. juuni 2015
Noorte arvates kohtlevad kohtud kõiki võrdselt
Euroopa Sotsiaaluuringu Suveakadeemia küsitlusuuringutest
KODUTÖÖ KIRJELDUS. Kodutöö esitamise tähtaeg on 31. august. Kodutöö saata ave.roots [ät] ut.ee.
ESS suveakadeemia LIHTSALT JA PRAKTILISELT
on mõeldud inimestele, kellel on mõningane kogemus või huvi küsitlusuuringute vastu, kuid puuduvad süstemaatilised teadmised küsitlusuuringutest.
Aeg: 11.–12. august 2015 (vt ajakava alt)
Koht: Pühajärve SPA & Puhkekeskus
Täeindav info Maarika Lukk 50 39 780, maarika.lukk [ät] ut.ee
Suveakadeemiat rahastatakse Euroopa Sotsiaaluuringu projektist (Rahvusvahelistumise programm, Euroopa Liidu Regionaalfond) ja on see on osalejatele tasuta.
Tartust Pühjajärvele väljub tellitud buss teisipäeval (11. august) kell 8.30. Buss väljub Tartu bussijaama vastas oleva hotell Tartu parklast. Buss teeb peatuse ka kell 8.45 Tartu raudteejaama ees. Et mitte hiljaks jääda võiks 5-10 minutit varem kohale tulla! Kolmapäeval tuleb sama buss kell 17.00 Pühajärvelt tagasi ja on Tartus orienteeruvalt kell 18.00. Peatused tehakse nii Tartu raudteejaamas kui ka bussijaamas.
Kui on soovi võib võtta kaasa enda sülearvuti, et saaks kõike jooksvalt enda arvutis järele proovida. Kui valisite kvantitatiivsete uurimismeetodite töörühma ning kui teil ei ole SPSS-i oma arvutis, siis palume eelnevalt installeerida SPSS-i prooviversiooni 30 päevaks. Selleks tuleb minna järgnevale lehele ja valida endale sobiv süsteem: http://lingid.ee/spss_trial.
NB! Kohapeal on võimalus ujuda - riided kaasa!
AJAKAVA
TEISIPÄEV, 11. august 2015
09.30 – 10.00 Saabumine, kohv ja tee
10.00 – 10.30 Sissejuhatus Mare Ainsaar ja Maarika Lukk
Slaidid: Ainsaar, Ilves
10.30 – 12.30 Erinevad meetodid. Mare Ainsaar (Tartu Ülikool) ja Maiki Ilves (Statistikaamet)
Erinevad uuringu- ja küsitlusmeetodid ning nende efektid. Kuidas leida õige valim?
12.30 – 13.30 Lõuna
13.30 – 14.20 Uuringu kvaliteedi hindamine ja tulemuse kontroll. Mare Ainsaar (Tartu Ülikool) ja Maiki Ilves (Statistikaamet)
Uuringute kvaliteedi hindamine. Kaaluda või mitte kaaluda. Imputeerimise võimalused.
14.20 – 15.50 Kuidas sõnastada küsimusi ja valida skaalasid? Ave Roots ja Mai Beilmann (Tartu Ülikool)
Slaidid: Roots & Beilmann
15.50 – 16.30 Vaheaeg
16.30 – 18.00 Sissejuhatus kvalitatiivuuringutesse. Süvaintervjuud ja fookusrühmad Maria Murumaa-Mengel (Tartu Ülikool)
Slaidid: Murumaa-Mengel
18.00 – 19.00 Vestlusring. Erinevad nägemused uuringutest ja ideaalsest koostööst - riigiasutused kui tellijad, teadlased kui täitjad ja ajakirjandus kui info vahendaja.
Kõik on oodatud mõtteid avaldama, aga kindlasti jagavad kogemusi Janar Kriiska (Sotsiaalministeerium), Brit Tammiste (Justiitsministeerium) ja ajakirjanik Villu Päärt.
19.00 Õhtusöök
Erinevad vaba aja tegevused, mis sisaldavad ka ujumist, sauna ja muud:)
KOLMAPÄEV, 12. august 2015
08.00 – 09.00 Hommikusöök
09.00 – 10.00 Andmete analüüs NESSTARiga. Ave Roots (Tartu Ülikool). Juhend.
10.00 - 11.00 Töö kahes rühmas
Rühm 1: Andmete analüüs SPSSiga. Andmete kontroll ja tehted andmetega. Kuidas vältida vigu. Juhendab Kadri Rootalu (Tartu Ülikool)
Materjalid 1 - SPSS.
Andmestikud: ESS6EEkoolitus.sav, essopetus.sav.
Rühm 2: Kvalitatiivuuringud – fookusrühma- ja süvaintervjuude analüüs. Juhendab Maria Murumaa-Mengel (Tartu Ülikool)
11.00 – 11.30 Kovipaus ja tubadest välja registreerimine
11.30 – 12.30 Töö kahes rühmas
Rühm 1: Andmete analüüs SPSSiga. Tehted andmetega ja tulemuste visualiseerimine. Kuidas vältida vigu. Juhendab Kadri Rootalu (Tartu Ülikool)
Materjalid 2 - SPSS.
Rühm 2: Kvalitatiivuuringud – fookusrühma- ja süvaintervjuude analüüs. Juhendab Maria Murumaa-Mengel (Tartu Ülikool)
12.30 – 13.30 Lõuna
13.30 – 14.50 Jätkub töö kahes rühmas
Rühm 1: Andmete analüüs SPSSiga. Rühmade erinevuste kontroll, tunnuste vahelised seosed. Juhendab Kadri Rootalu (Tartu Ülikool)
Materjalid 3 - SPSS.
Rühm 2: Kvalitatiivuuringud – fookusrühma- ja süvaintervjuude analüüs. Juhendab Maria Murumaa-Mengel (Tartu Ülikool)
14.50 – 15.00 Kohvipaus
15.00 – 16.20 Andmete analüüs ja visualiseerimine Exceliga. Tanel Kaart (Eesti Maaülikool)
Failid: Andmefail, materjal 1, materjal 2.
16.20 – 16.40 Andmete esitamise võimalused R-iga. Reigo Hendrikson (Tartu Ülikool)
Slaidid: Hendrikson
16. 40 – 17.00 Lõpetamine
17.00 Tagasi Tartusse
Registreerimine:
Huvi koolituse vastu on olnud väga suur ning vabu kohti enam ei ole. Ootame teid järgmistele koolitustele!
Eesti elanikud arvavad, et valitsus ei seleta valijale oma otsuseid
Euroopa sotsiaaluuringust, mis palus vastajatel 10-palli skaalal hinnata seda, kuivõrd valitsus seletab oma otsuseid valijatele, selgus, et Eesti elanikud andsid sellele madalamaid hinnanguid, kui on Euroopa keskmine. Loe lähemalt novaatorist.
12. mai 2015
Eesti elanikud ei ole immigrantide vastu keskmisest vaenulikumad
Vastupidiselt üldlevinud arvamusele ei ole Eesti inimeste suhtumine teisest rahvusest ja rassist immigrantidesse kurjem kui Euroopas keskmiselt. Eesti on selles osas Euroopa keskmine riik, selgub Euroopa sotsiaaluuringu andmetest. Loe lähemalt novaatorist.
5. juuni 2015
Kõige rohkem usaldatakse riigiinstitutsioone Taanis, kõige vähem Ukrainas
Eesti elanikud tunnevad teistest harvem, et on midagi saavutanud
Ameerika psühholoogi Frederick Herzbergi teooria järgi on saavutusvajaduse rahuldamine üks oluline tegur, mis inimesi tegutsema paneb. Inimeste saavutusvajadus on erinev, kuid tunne, et nende tööl on mõte ja nad on oma tegevuse tulemusena midagi saavutanud, on vajalik kõigile. Loe lähemalt novaatorist.
22. mai 2015
Eestlased usaldavad meedia sõnumeid valitsuse kohta venekeelsest vähemusest rohkem
Kõige kõrgemalt hindavad kodumaise meedia poolt antavat infot valitsuse töö kohta rootslased, norrakad, soomlased, iirlased, sakslased ja šveitslased. Eesti elanike hinnang kodumaise meedia usaldusväärsusele valitsuse tööd puudutava info edastamisel jääb alla Euroopa keskmise. Loe lähemalt novaatorist.
15. mai 2015
Eestis on hea ema olla olenemata peretüübist
Erinevad uuringud annavad emaks ja isaks olemise rõõmude ja stressi kohta eri riikides erinevaid tulemusi. Enamasti on esimene laps peres rõõmu allikaks, kuid järgmistega on asi keerulisem. Euroopa sotsiaaluuring vastab, kuidas erineb emade eluga rahulolu erinevates peretüüpides? Loe lähemalt novaatorist.
11. mai 2015
Eestis on suured käärid eesti- ja venekeelsete elanike arvamuste vahel
Kas tervis määrab positsiooni ühiskonnas või vastupidi?
Paljud uuringud on leidnud, et inimese tervis on seotud inimese hariduse ja ametiga. Euroopa sotsiaaluuringu andmed näitavad, et seos tervise ja tunnetatud sotsiaalse positsiooni vahel on eriti tugev Ida-Euroopa riikides, sealhulgas Eestis. Loe lähemalt novaatorist.
24. aprill 2015
Kõige rahulikumalt magavad 25–34-aastased eesti mehed
Eestis on kõige rahutum uni 55–64-aastastel eesti meestel, üle 75-aastastel eesti ja vene naistel ning sama vanadel vene meestel.Loe lähemalt novaatorist.
17. aprill 2015
Kõige vähem ületunde tehakse Soomes
Eestlaste ja eestivenelaste väärtused erinevad oluliselt
Euroopa sotsiaaluuringu andmetel on eestlaste ja siinsete vene keelt emakeelena kõnelevate elanike hinnangute eristumine Euroopa suurim. Vaadeldud on etnilisi vähemusgruppe, kes moodustavad vähemalt viis protsenti riigi elanikkonnast. Loe lähemalt novaatorist.
06. aprill 2015
Eesti elanikud tunnevad end äpardununa
Eesti elanikud usuvad, et inimesed on ausad ja abivalmid
Euroopa sotsiaaluuringu andmed näitavad, et eestimaalaste usk teiste inimeste usaldusväärsusse, aususse ja abivalmidusse on Euroopa riikide võrdluses üle keskmise kõrge.
Eestlased on üle keskmise usaldavad ning kuuluvad nende näitajate poolest samasse gruppi mitmete Lääne-Euroopa riikidega. Kõige tulisemalt usuvad inimeste headusesse taanlased, kellele järgnevad ülejäänud skandinaavlased. Kõige vähem peavad teisi usaldusväärseks ja abivalmiks mitmete post-kommunistlike riikide ja Lõuna-Euroopa maade elanikud. Loe lähemalt novaatorist.
20. märts 2015
Eestis tunnevad kõige rohkem masendust vene keelt kõnelevad naised
Sülemi akadeemia ESSiga
18. märtsil on SÜLEMil (Sotsioloogia Üliõpilaste Liit Eestimaal) külas Euroopa Sotsiaaluuring. Teemaks millal usaldada ja millal mitte uuringute tulemusi. Rohkem infot ürituse kohta leiab ürituse facebooki lehelt.
11.märts 2015
Paindlik ja kindel töö ning rahulolu valitsusega mõjutavad sündimust
Eesti elanike ühiskondlik aktiivsus on kesine
Eesti elanike arvates valimistel valitsuserakondi halva töö eest ei karistata
Skandinaavlaste seas on levinud arvamus, et halba tööd teinud valitsuserakonnad saavad valimistel karistada, kuna neid ei valita tagasi. Eesti elanikud on pigem seisukohal, et halba tööd teinud valitsuserakondadega ei juhtu midagi. Loe lähemalt novaatorist.
20. veebruar 2015
Eestis saavad endale maailmavaadet lubada ainult jõukad
Eestis ei sõltu inimeste arusaamad sissetulekute vähendamise vajadusest sellest, kas nad on vasak- või parempoolsed, vaid pigem isiklikust majanduslikust toimetulekust. Loe lähemalt novaatorist.
13. veebruar 2015
Eestimaalane on Euroopa kõige passiivsem suhtleja
Kui vaadata sotsiaalsete kontaktide arvu inimese kohta, jagab Eesti Leedu ja Ungariga viimast kohta. Kõige toetavamad suhtlusvõrgustikud on põhjamaade elanikel, nõrgimad post-kommunistlikes riikides. Samas tuleb rõhutada, et Euroopa sisesed erinevused on selles osas väga väikesed. Loe lähemalt novaatorist.
06. veebruar 2015
Eestimaalaste hoiakud sisserändajatesse
Alates 2004. aastast, mil Eesti esimest korda Euroopa sotsiaaluuringus osales, on eestimaalaste hoiakud sisserändajate suhtes muutunud positiivsemaks. Kõige positiivsemalt hinnatakse seejuures sisserändajate mõju kohalikule kultuurielule. Loe lähemalt novaatorist.
30. jaanuar 2015
Meedia vabadus demokraatlikus ühiskonnas
Euroopa Sotsiaaluuringus oleva meedia vabadust puudutava küsimuse* põhjal ei ole eristatavad islamiusuliste ja mitteislamiusuliste grupid. Lähemalt loe novaatorist.
*Palun öelge mulle, kui oluline on Teie arvates demokraatia jaoks üldiselt, et meedial on vabadus valitsust kritiseerida ?
24. jaanuar 2015