2016. aasta uudistearhiiv
- 11.11.2016 - Euroopa sotsiaaluuring vaatab kliimamuutuste ohu mõju inimese käitumisele
- 07.11.2016 - ESRA 2017 konverents: abstraktide esitamise tähtaeg 4. detsember 2016
- 20.07.2016 - 25.-29. juulil toimub Chicagos 3MC konverents 2016
- 19.07.2016 - 2018 ESS eriteemad on elusündmuste ajastus ja õiglus
- 30.06.2016 - Brexit Suurbritannias oli loogiline tulemus. Kas Austria on järgmine?
- 21.06.2016 - Oodatakse ettepanekuid 7. ESRA konverentsi ettekandesessioonide teemade osas
- 17.06.2016 - Füüsiliselt aktiivsemad inimesed on õnnelikumad (video)
- 08.06.2016 - Eesti elanikud ei karda, et sisserändajad nende töökohad ära võtavad
- 07.06.2016 - Eesti elanik ei tahaks endale teisest rassist või rahvusest ülemust
- 03.06.2016 - Usaldus teiste suhtes toetab positiivset suhtumist sisserändesse
- 27.05.2016 - Eestimaalased peavad sisserändajate kohanemisel olulisimaks keeleõppe toetamist
- 20.05.2016 - Sisserändajatena eelistatakse endale etniliselt sarnaseid inimesi
- 13.05.2016 - Riigiinstitutsioone usaldavad inimesed suhtuvad sisserändesse positiivsemalt
- 03.05.2016 - Ilmus raport hoiakutest sisserändajatesse
- 29.04.2016 - Eestimaalased peavad sisserändajate puhul oluliseks Eesti elulaadi omaksvõttu
- 22.04.2016 - Eestis ei ole rassismil nägu
- 16.04.2016 - SERISSi koolitus "Designing questionnaires for cross-cultural surveys" 24.-25. okt. 2016 Ljubljanas
- 15.04.2016 - 3. rahvusvaheline ESS konverents 13.-15. juulil 2016 Lausanne'is
- 12.01.2016 - Enamik eestlastest nn kodanikupalka ei poolda
Euroopa sotsiaaluuring vaatab kliimamuutuste ohu mõju inimese käitumisele
3000 küsimustikule vastavat eestimaalast annavad Tartu ülikooli teadlaste abiga panuse kliimamuutuste ohu mõjusid analüüsivasse Euroopa sotsiaaluuringusse. Teadlased tahavad teada, kas inimeste käitumist ja hoiakuid kliimamuutuste suhtes mõjutab pigem teadlikkus, võimalused või mingid muud tegurid.
„Senised andmed näitavad, et looduskeskkonna väärtustamine on muutunud viimasel kümnel aastal tähtsamaks pigem nendes maades, mis on olnud majanduskriisist enam räsitud ja kus on olnud enam sotsiaalseid probleeme. Ilmselt otsivad inimesed majanduslikult keerulistel aegadel rohkem tasakaalu ja loodus võib osutuda väärtuslikuks ning peaaegu et tasuta rahu allikaks,“ selgitab uuringu tagamaid Tartu ülikooli keskkonnasotsioloogia teadur Kati Orru.
Uuring käsitleb inimeste valmisolekut aktsepteerida ressursisäästlikumaid lahendusi oma elus, energia kasutamise temaatikaid ning suhtumist eri tüüpi energiaallikate ja maavarade kasutamisse.
„Meie senised uuringud näitavad, et inimeste praktilised kogemused mõjutavad keskkonnahoiakuid. Näiteks Vahemeremaades – Itaalias, Hispaanias, Kreekas, kus on enam kliimamuutustest tulenevaid surmasid – on keskkonnateadlikkus oluliselt tõusnud. Inimestele on iseloomulik, et just negatiivsed kogemused juhivad meie tähelepanu looduse ja enda haavatavusele,“ lisab Orru.
Euroopa sotsiaaluuringut (ESS, European Social Survey) rahastatakse Eesti teaduse infrastruktuuri projektina haridus- ja teadusministeeriumi poolt ja seda viiakse läbi koostöös statistikaametiga. Alates 2004. aastast viiakse Euroopa sotsiaaluuringut läbi rahvusvahelises koostöös ligi 20 riigis üheaegselt. Eestis koordineerib uuringu läbiviimist Tartu ülikool.
Lisainfo:
Kati Orru, Tartu ülikooli keskkonnasotsioloogia teadur, 515 8545, kati.orru [ät] ut.ee
Mare Ainsaar, Tartu ülikooli sotsioloogia vanemteadur, Euroopa sotsiaaluuringu koordinaator Eestis, 517 8132, mare.ainsaar [ät] ut.ee
ESRA 2017 konverents: abstraktide esitamise tähtaeg 4. detsember 2016
ESRA (European Survey Research Association) 2017. aasta konverents toimub 17.-21. juulil Lissabonis. Abstraktide esitamise tähtaeg on 4. detsember 2016.
Kokku on konverentsil 111 sessiooni, eriti on oodatud ettekanded järgmistel teemadel:
- Sample designs, coverage, and sampling
- Unit and item nonresponse
- Weighting and imputation
- Questionnaire development, testing and piloting
- Interviewers and interviewer effects
- Mixing modes and mode effects
- Online survey methods and surveys on mobile devices
- Linking survey data to auxiliary data sources
- Big Data for survey research
- Using paradata to evaluate survey quality
- Methods for cross‐national and cross‐cultural surveys
- Longitudinal surveys and longitudinal analysis techniques
- Analysing, monitoring and reducing Total Survey Error
- Data documentation, archiving and data access
- Survey analysis techniques
- Election polling and public opinion
- Social indicators
- Substantive applications of survey research
Lisainfot leiate konverentsi kodulehelt.
25.-29. juulil toimub Chicagos 3MC konverents 2016
25.-29. juulil toimub Chicagos rahvusvaheline 3MC konverents "2nd International Conference on Survey Methods in Multinational, Multiregional and Multicultural Contexts", mis on ellu kutsutud eesmärgiga tõsta rahvusvaheliste küsitlusuuringute metodoloogilise kvaliteeti. Konverents toob kokku küsitlusuuringute meetodite uurijad ja praktikud erinevatelt elualadelt ning annab võimaluse kuulata suurt hulka ettekandeid mitmekultuurilistes, -rahvuselistes ja -keelsetes keskkondades korraldatavate uuringute meetoditest. Väärika esinejatenimekirjaga konverentsi paljud ettekanded põhinevad ESS rahvusvahelisel kogemusel.
20. juuli 2016
2018 ESS eriteemad on elusündmuste ajastus ja õiglus
Euroopa Sotsiaaluuringu 2018. aasta eriteemad on „Elusündmuste ajastus: eluteed Euroopas“ ning „Õiglus Euroopas: toimetulek kasvava ebavõrdsuse ja erinevustega“. Elusündmuste küsimused on kordus 2006. aasta ESS vastavast moodulist. Õigluse (justice and fairness) eriküsimused arendatakse ESSis eraldi teemana välja esmakordsed.
Vaata rohkem blokkide autorite ja lähenemiste kohta
http://www.europeansocialsurvey.org/about/singlenew.html?a=/about/news/new0055.html
19. juuli 2016
Brexit Suurbritannias oli loogiline tulemus. Kas Austria on järgmine?
Suurbritannia rahva tahe napilt ennast Euroopa Liidust välja hääletada on mitmete tegurite koosmõju. Kui vaadata, kellel üldse oli Euroopas selliseks otsuseks kõige enam potentsiaali siis on need just britid. Nimelt näitavad Euroopa Sotsiaaluuringu andmed, et just brittide seas on viimastel aastakümnetel olnud enam neid, kes kahtlevad Euroopa Parlamendi usaldusväärsuses. Tõsi, skeptitsism Euroopa Liidu vastu on olnud veel suurem 2006.–2008. aastal, kuid siis ei küsitud referendumil rahva tahet. Loe rohkem Novaatorist.
30. juuni 2016
Oodatakse ettepanekuid 7. ESRA konverentsi ettekandesessioonide teemade osas
7. ESRA (European Survey Research Association) konverents toimub 17.-21. juulil 2017 Lissabonis, Portugalis. Konverentsi korralduskomitee ootab küsitlusuuringute valdkonna teadlastelt ettepanekuid ettekandesessioonide teemade osas.
Sessiooniteema ettepanekuks tuleb konverentsi veebileheküljel esitada abstrakt (maks 400 sõna) koos 3-5 märksõnaga, tähtaeg on 15. september 2016. Teemade esitamiseks tuleb sisse logida oma ESRA konto alt (või selle puudumisel luua uus konto) ja järgida lehel olevaid juhiseid.
Teretulnud on ettepanekud küsitlusuuringumetodoloogia valdkondadest või põhilistest küsitlusuuringute valdkondadest. Teemaettepanekuid oodatakse erinevatelt elualadelt, sh nii akadeemilistelt kui statistika ja turu-uuringute valdkonna taustaga uurijatelt.
Konverentsi korralduskomitee liikmed on Annelies Blom, Caroline Roberts, Alice Ramos, João Peixoto, Monica Fraga, Margarida Piteira, Eldad Davidov ja Bart Meuleman.
Rohkem infot leiate konverentsi veebilehel.
21. juuni 2016
Füüsiliselt aktiivsemad inimesed on õnnelikumad (video)
Kui õnnelikud on Eesti inimesed? Maailma õnnelikkuse raporti andmetel asub Eesti käesoleva aasta seisuga õnnelikkuse edetabelis 157 riigi seas 72. kohal, Rumeenia ja Jamaika vahel. Eestit võib seega pidada õnnelikkuse mõistes maailma keskmikuks. Meie lähinaabrid lätlased, venelased ja soomlased on tabeli järgi meist õnnelikumad ning asuvad kõrgemal. Esikohal on Taani.
Inimese õnnelikkust mõjutavad mitmed tegurid, sealhulgas erinevad vaimsed ja materiaalsed väärtused. Kas ja kui palju on meie õnnelikkus seotud aga kehalise pingutusega? Füüsiline aktiivsus aitab säilitada hea tervise ning hea tervisega inimesed kipuvad üldjoontes olema ka õnnelikumad.
Loe lähemalt Novaatorist.
17. juuni 2016
Eesti elanikud ei karda, et sisserändajad nende töökohad ära võtavad
Üks sisserändega seotud hirmudest on see, et sisserändajad võtavad põliselanikelt tööturul töökohad ära. Euroopa Sotsiaaluuringus küsitigi 2014. aastal, mida inimesed arvavad, kas sisserändajad pigem võtavad töökohti ära või loovad neid juurde. Eesti on selles osas teiste Euroopa riikidega võrreldes üsna keskmine (joonis 1). 29% Eesti elanikest arvab, et sisserändajad pigem võtavad töökohti ära, 40% arvab, et nad pigem loovad töökohti juurde ning 31% ei kaldu kummagi arvamuse suunas. Loe lähemalt Novaatorist.
8. juuni 2016
Eesti elanik ei tahaks endale teisest rassist või rahvusest ülemust
Eesti elanik ei pea sisserändajate mõju riigi majandusele halvaks, aga teisest rassist või rahvusest inimest endale ülemuseks ei tahaks. Loe lähemalt Novaatorist.
7. juuni 2016
Usaldus teiste suhtes toetab positiivset suhtumist sisserändesse
Sarnaselt enamikele teistele Euroopa riikidele on teisi inimesi üldiselt heatahtlikeks ja usaldusväärseteks pidavad inimesed sisserändajate suhtes positiivsemalt meelestatud, märgib Tartu ülikooli sotsiaalpoliitika nooremteadur Mai Beilmann.
Sotsiaalse integratsiooni teooria seostab suhtumist sisserändajatesse sotsiaalse usaldusega ehk sellega, kas inimene üldiselt peab teisi inimesi usaldusväärseteks või mitte. Hispaania sotsiaalteadlased Francisco Herreros ja Henar Criado väidavad, et kõrge sotsiaalse usalduse tase ei mõjuta ainult usaldust inimese endaga sarnase kultuurilise taustaga inimeste suhtes, vaid laieneb ka erineva kultuurilise ja etnilise taustaga inimestele. Loe lähemalt Novaatorist.
3. juuni 2016
Eestimaalased peavad sisserändajate kohanemisel olulisimaks keeleõppe toetamist
Üks sisserändajate ühiskonda integreerumist enim mõjutavaid tegureid on uue elukohariigi olude ja eripäradega kohanemine. Varasemast on teada, et ka Eesti elanikele on sisserändajate riiki lubamisel kõige olulisem nende võime võtta omaks siinne elulaad.
Seisukohta, et riik peaks sisserändajate kohanemiseks tagama erinevaid tasuta kursuseid, toetab Euroopa sotsiaaluuringu 2014. aasta andmete järgi keskeltläbi kolmveerand Eesti elanikest. Kõige tähtsamaks peetakse eesti keele kursuseid, kusjuures venekeelsed vastajad peavad tasuta keelekursuste tagamist samavõrd oluliseks kui eestikeelsed. Loe lähemalt Novaatorist.
Sisserändajatena eelistatakse endale etniliselt sarnaseid inimesi
Euroopa sotsiaaluuringu 2014. aasta andmetel on eestimaalaste seas eelistatuim sisserändajate grupp enamiku Eestis elavate inimestega sama nahavärviga ja samast rahvusest inimesed. Kõige vähem soovitakse sisserändajaid väljaspool Euroopat asuvatest riikidest. Seejuures on etniliselt erinevate inimeste sisserände vastu tugevamalt vanemad vanusegrupid, vene kodukeelega inimesed, eeslinnade elanikud ja tööl mitte käivad inimesed. Loe lähemalt Novaatorist.
Riigiinstitutsioone usaldavad inimesed suhtuvad sisserändesse positiivsemalt
Uuringud on näidanud, et usaldus institutsioonide suhtes ja hoiakud sisserändajate suhtes on omavahel väga tugevalt seotud. Inimesed, kes usaldavad poliitilisi institutsioone, õigussüsteemi ja politseid, on sisserändajate suhtes tolerantsemad. Sellise järelduseni on teiste seas jõudnud näiteks Tartu ülikooli majandusteadusteadlased eesotsas professor Tiiu Paasiga ning Göttingeni ülikooli sotsioloog Vera Husfeldt ja Oxfordi ülikooli politioloog Lauren M. McLaren.
Euroopa sotsiaaluuringu 2014. aastal kogutud andmed näitavad, et ka Eestis on inimesed, kes usaldavad riigiinstitutsioone (riigikogu, õigussüsteem, politsei, poliitikud, erakonnad) ja rahvusvahelisi organisatsioone (Euroopa Parlament, Ühinenud Rahvaste Organisatsioon) sisserändajate suhtes positiivsemalt meelestatud.
Loe lähemalt Novaatorist.
Ilmus raport hoiakutest sisserändajatesse
Tartu ülikooli teadlaste töörühm analüüsis suhtumisi sisserändajatesse Eestis ja veel 14 Euroopa riigis. Eelkõige sooviti teada, mis kujundab inimeste suhtumist sisserändajatesse.
Tulemused näitasid, et 33% eestimaalastest tajub sisserännet Eestile pigem kasulikuna, 29% kahjulikuna ning 38% jääb kuhugi sinna vahepeale. Eestis on Euroopa suurimad erinevused suhtumises sisserändajatesse nende päritolu, rassi ja etnilise rühma põhjal.
„Eestis suhtutakse väljastpoolt Euroopat tulevatesse sisserändajatesse tunduvalt suurema ettevaatusega kui paljudes teistes Euroopa riikides, eriti teisest rassist ja rahvusest inimeste saabumisse,“ tõdes TÜ sotsioloogia ja sotsiaalpoliitika vanemteadur, uuringu üks autoreid Mare Ainsaar.
Ta lisas, et 30% eestimaalasi ei lubaks vaestest riikidest väljastpoolt Euroopat inimestel Eestisse elama asuda: „Ka üldine suhtumine sisserändesse on Eestis pigem ettevaatlik: ligi 5% eestlastest ei lubaks endaga sama nahavärviga ja samast rahvusest inimestel Eestisse sisse rännata.“
Kui Euroopas on üldiselt suurimad erinevused sisserändesse suhtumise osas erineva haridustasemega inimeste vahel, siis Eestis eakate ja noorte inimeste vahel. Vanemad inimesed suhtuvad võrreldes nooremate põlvkondadega sisserändesse oluliselt negatiivsemalt.
Sisserände suhtes on sallivamad välismaal elamise kogemusega ning sisserändajatega positiivse kontakti kogemusega inimesed ja need, kes ei poolda monokultuurset riiki. Suhtumine sisserändesse on seotud ka mitmete üldiste inimlike omadustega nagu sallivus eri vähemusrühmade suhtes, usaldus oma riigi vastu ja inimestevaheline usaldus ning võrdse kohtlemise väärtustamine.
Eestis ollakse võrreldes mitmete teiste Euroopa riikidega sisserändajate suhtes nõudlikud. Eestimaalased peavad oluliseks, et siia elama asuv inimene võtaks omaks Eestile omase elulaadi, tal oleksid Eestile vajalikud tööoskused ning hea haridus. Üsna oluline on ka eesti keele oskus.
Paljud teooriad seletavad sisserändajate ja kohalike suhteid läbi konkurentsi tööturul. „Eestis mõjutab võimalik konkurents tööturul eelkõige vaid kutseharidusega inimeste hoiakuid,“ lisas üks uuringu autoritest, TÜ tööturupoliitika teadur Ave Roots.
Analüüs põhineb Euroopa Sotsiaaluuringu 2014. aasta andmetel. Euroopa Sotsiaaluuring (www.ess.ut.ee) on rahvusvaheline teadusuuring, mis on esinduslik Eestis elava 15+ rahvastiku suhtes. Uuringu aruande valmimist kaasrahastasid Euroopa Liit varjupaiga-, rände- ja integratsioonifondi kaudu ning Eesti Vabariigi siseministeerium.
Loe lähemalt raportist Eesti elanikkonna hoiakud kolmandatest riikidest sisserändajate suhtes Euroopa Sotsiaaluuringu andmetes
Lisainfo
Mare Ainsaar, TÜ sotsioloogia ja sotsiaalpoliitika vanemteadur, 737 5936, 517 8132, mare.ainsaar [ät] ut.ee
Mai Beilmann, TÜ sotsiaalpoliitika õppetooli nooremteadur, 737 6156, mai.beilmann [ät] ut.ee
Uuringu kajastus meedias:
- ERR Novaator “Euroopa Sotsiaaluuring: Eesti elanik on sisserändaja suhtes Euroopa keskmisest skeptilisem”
- Lääne Elu “Eesti inimesed on sisserändajate suhtes nõudlikud”
- Postimees “Uuring: Eestis sõltub suhtumine sisserändajasse tema rassist ja päritolust”
- Delfi “Uuring: Eestis suhtutakse teisest rassist ja rahvusest sisserändajatesse tunduvalt suurema ettevaatusega kui mujal Euroopas”
- Lõunaeestlane.ee “Uuring: kolmandik Eesti elanikest tajub sisserännet kasulikuna”
- Kuku raadio “Raadioekspress”
- Kanal 2 “Reporter” “Uuring: eestlastel pagulastele kõrged nõudmised”
- ERR “Aktuaalne kaamera”
3. mai 2016
Eestimaalased peavad sisserändajate puhul oluliseks Eesti elulaadi omaksvõttu
Euroopa Sotsiaaluuringus küsiti 2014. aastal inimestelt selle kohta, millised oskused või omadused peaksid nende arvates olema sisserändajatel, kes nende kodumaale elama asuvad. Selgus, et Eestimaalased peavad kõige olulisemaks seda, et siia elama asuv inimene võtaks omaks Eestile omase elulaadi, tal oleksid Eestile vajalikud tööoskused ja hea haridus. Loe lähemalt Novaatorist.
29. aprill 2016
Eestis ei ole rassismil nägu
Euroopa Sotsiaaluuringu 2014. aasta andmed näitavad, et 34% Eesti elanikest usub, et teatud rassist või etnilisest rühmast inimesed on sündinud vähem intelligentsena kui teised. Tegemist on selge rassismiga. Rassismil ei ole Eestis selget nägu, sest sellised arusaamad on levinud väga erineva hariduse, soo ja vanusega inimese seas. Loe lähemalt Novaatorist.
22. aprill 2016
SERISSi koolitus "Designing questionnaires for cross-cultural surveys" 24.-25. okt. 2016 Ljubljanas
SERISS (Synergies for Europe's Research Infrastructures in the Social Sciences) on nelja-aastane projekt, mille eesmärk on tõsta sotsiaalteaduslike uuringute taset üle Euroopa. Projekti osana viiakse läbi ka sotsiaalteadustealaseid koolitusi.
Esimene SERISSi koolitus toimub 24.-25. oktroobril 2016. aastal Sloveenias Ljubljanas. Koolitus on teemal Designing questionnaires for cross-cultural surveys, seda viib läbi Ana Villar (ESS ERIC HQ, Londoni Linnaülikooli võrdlevate sotsiaaluuringute keskus) ja Dorothée Behr (GESIS, Leibnizi Sotsiaalteaduste Instituut Mannheimis).
Koolitus on kasulik näiteks neile, kes
- viivad (nt doktoriõpingute raames) läbi kultuuridevahelist uuringut,
- osalevad (nt teaduri, tõlkija, tõlkejuhina) kultuuridevahelises või mitmekeelses uuringuprojektis,
- kirjutavad projektitaotlust kultuuridevahelise uuringu läbiviimiseks,
- soovivad teada saada küsimustiku koostamise ja kvaliteetse tõlkeprotsessi olulisusest võrdlevate uuringuandmete puhul.
Lisainformatsioon koolituse kohta on kättesaadav siin.
16. aprill 2016
3. rahvusvaheline ESS konverents 13.-15. juulil 2016 Lausanne'is
13.-15. juulil 2016 toimub Šveitsis Lausanne'i Ülikoolis kolmas rahvusvaheline Euroopa Sotsiaaluuringu konverents Understanding key challenges for European societies in the 21st century.
ESS-i andmetel põhinevad konverentsiettekanded kajastavad hetkel Euroopa ühiskondades olulisi teemasid, milleks on muuhulgas ränne, töö- ja pereelu, heaolu, tervis, poliitiline kaasatus ning sotsiaalsed normid ja väärtused.
Peaesinejateks on Mannheimi Ülikooli politoloogia ja rahvusvaheliste võrdlevate sotsiaaluuringute professor Jan W. van Deth, professor Bart Meuleman (Leuveni Katoliikliku Ülikooli sotsioloogiauuringute keskus) ja professor Claudia Senik (Pariisi-Sorbonne'i Ülikool).
Konverentsi korraldavad European Social Survey European Research Infrastructure Consortium (ESS ERIC) ja Swiss Centre of Expertise in the Social Sciences (FORS).
Lisainformatsioon ja ürituse kava on kättesaadavad konverentsi koduleheküljel.
15. aprill 2016
Enamik eestlastest nn kodanikupalka ei poolda
Eelmise aasta lõpus korraldatud uuring eestikeelsete inimeste seas näitab, et kodanikupalga vastu on 48% eesti keelt kõnelevast rahvast, poolt 37% ja 15% ei oska ideest midagi täpselt arvata.
Kõige rohkem toetust pälvis idee naiste ja pensionäride seas. Inimesed, kes peavad oma vaateid pigem vasakpoolsemaks, toetavad kodanikupalga mõtet parempoolsete vaadetega kodanikest rohkem, kuid uuringu järgi ei ole erinevused nende vahel väga suured. Loe lähemalt Novaatorist.
12. jaanuar 2016