Praktika on mõeldud kolmanda kursuse (või teise kursuse lõpetanud) kommunikatsioonisuuna tudengile. Praktika kestvus on minimaalselt kolm nädalat, mille jooksul saadakse esmane töökogemus, õpetakse lähemalt tundma ühe organisatsiooni kommunikatsioonikorraldust, harjutatakse lihtsamate kommunikatsioonianalüüsi meetodite kasutamist ja kommunikatsiooniprobleemide lahendamist ning enesereflektsiooni.
Praktika läbinud üliõpilane:
Ootused praktikaorganisatsioonile: Organisatsioon peaks pakkuma praktikandile võimalust tutvuda organisatsiooni kommunikatsioonikorraldusega ja andma praktikandile konkreetseid tööülesandeid (näiteks sotsiaalmeedia sisu tootmine, kodulehe tekstide loomine vms). Organisatsioon peaks määrama praktikandile ka organisatsioonipoolse juhendaja.
Täpsem info ÕIS-is.
Praktika on mõeldud ajakirjanduse suuna kolmanda kursuse (või teise kursuse lõpetanud) tudengile. Praktika eesmärk on arendada ajakirjandusliku loometöö oskusi mitmes žanris, tutvustada lähemalt toimetuse tööd ning anda kogemus ajakirjaniku ja toimetuse töö analüüsimises. Praktika kestus on minimaalselt neli nädalat.
Ootused praktikaorganisatsioonile: Organisatsiooniks sobib pressi- või elektroonilise meedia toimetus.
Vabatahtlikule praktikale on võimalik minna peale esimest kursust, kui on edukalt läbitud ained uudise sotsioloogia, kommunikatsiooni eetika, kuulamistreening” ja intervjueerimine. Praktika üldine eesmärk on kutseoskuste arendamine ning ülikoolis õpitud teadmiste ja oskuste rakendamine reaalses töösituatsioonis. Praktika kestus on vähemalt 100 tundi.
Ootused praktikaorganisatsioonile: Praktikaorganisatsiooniks sobib organisatsioon, kus tudengil on võimalik harjutada ajakirjaniku või kommunikatsioonispetsialisti tööks vajalikke oskusi. Praktikakoha leidmise eest vastutab üliõpilane.
Täpsam info ÕIS-is.
Praktika annab esmase praktilise kogemuse infohalduse korraldamises.
Ootused praktikaorganisatsioonile: Praktikaorganisatsiooniks sobib organisatsioon, kus üliõpilasel on võimalik infohalduse erinevate osadega tutvuda ja praktiliste tööülesannete täitmise kaudu eespool mainitud oskusi omandada/ kinnistada. Organisatsioonilt eeldatakse ka vajalike töötingimuste ja -vahendite tagamist ning valmisolekut vajadusel praktikandi tegevust suunata ja juhendada.
Praktika käigus kavandatakse, teostatakse ja hinnatakse konkreetse ettevõtte juures infokorralduslik projekt. Tudeng saab praktikaorganisatsioonilt konkreetse lähteülesande, mis tuleb praktika jooksul lahendada. Tudengil tuleb koostada projekti lahendamise kava, projekt iseseisvalt teostada, koostada aruanne ning kaitsta see õppejõududest ja ettevõtte esindajatest koosneva komisjoni ees.
Ootused praktikaorganisatsioonile: Praktikaorganisatsioonilt eeldatakse konkreetse lähteülesande olemasolu ja organisatsiooni esindaja(te) osalemist kaitsmiskomisjoni töös.
Rühmapraktika eesmärk on omandada teadmisi ja kogemusi organisatsiooni infotöös ettetulevate probleemide kollektiivseks ja tõenduspõhiseks lahendamiseks. Praktikal kinnistatakse omandatud teadmisi reaalses töösituatsioonis ja arendatakse meeskonnatöö oskusi. Praktika raames õpivad tudengid meeskonnatööna analüüsima erinevaid infokorralduslikke kompleksseid juhtumeid või praktikaid lähtuvalt erinevatest vaatenurkadest.
Ootused praktikaorganisatsioonile: Praktikaorganisatsiooniks sobib organisatsioon, kus on mõni infohaldusega seostuv töölõik, kus kõik ei suju nii nagu peaks, kuid mille parendamiseks pole seni jätkunud inimesi, aega ja raha ning kes näeb praktikantides potentsiaali selle probleemi lahendamisesse panustajatena. Praktikaorganisatsioon tutvustav tudengitele ennast ja probleemset töölõiku 1-2 lühikülastuse (rühmas 4-5 inimest) käigus. Nende jooksul tehakse esmane probleemi ja lähteülesande kaardistus. Hiljem võiks organisatsioon pakkuda üliõpilastele täiendavat konsultatsioonivõimalust, et probleeme täpsustada ja nõu küsida.
Praktika käigus külastab tudeng erinevaid organisatsioone, et tutvuda asutuste infohalduse praktikatega. Praktika lõpus esitab tudeng aruande, milles analüüsitakse eri tüüpi asutuste infotöö spetsiifikat ning reflekteeritakse omandatud teadmisi ja kogemusi.
Ootused praktikaorganisatsioonile: Praktikaorganisatsiooniks sobib organisatsioon, kus üliõpilasel on võimalik tutvuda infohalduse erinevate protsesside ja töölõikudega. Organisatsioonilt eeldatakse valmisolekut tutvustada praktikandile ettevõtte tööprotsesse ja töökorraldust ning vajadusel praktikandi tegevust suunata ja juhendada.
Infoühiskonna ja sotsiaalse heaolu õppekava praktikad jagunevad kahe suuna vahel - sotsiaaltöö ja sotsiaalpoliitika ning sotsioloogia ja infoteaduste suuna vahel. Sotsiaaltöö ja sotsiaalpoliitika suunal on kaks praktikat - vaatluspraktika ja osaluspraktika (SOSS.04.054 ja SOSS.04.057). Sotsioloogia ja infoteaduste suunal on samuti kaks praktikat - projektipraktika ja vaatluspraktika (SVUH.00.061ja SVUH.00.051). Kõigi praktikate maht on 6 EAP-d.
Vaatluspraktika eesmärk on anda algteadmisi Eesti sotsiaaltöö praktilisest toimimisest. Praktika on superviseeritav. Praktika käigus tutvub tudeng esmalt temaatilise kirjandusega ning seejärel asutuse põhikirja ja töökorraldusega. Praktikakoha peab tudeng leidma iseseisvalt.
Praktika läbinud üliõpilane oskab:
Ootused praktikaorganisatsioonile: Tudengil peab organisatsioonis olema võimalik tutvuda sotsiaaltööga. Töökoht peab praktikandile määrama juhendaja, kes on vastutav praktika sisulise poole eest. Praktika lõppemisel täidab juhendaja hindamislehe.
Osaluspraktika eesmärk on täita konkreetseid ülesandeid praktikakohas. Osaluspraktika moodustab teise osa sotsiaaltöö ja sotsiaalpoliitika valikmoodulites superviseeritavatest praktikatest ning see on suunatud konkreetses sotsiaaltöö valdkonnas (kas kogukonnaga või erinevate sihtgruppidega) töötamisele. Praktika käigus tutvub tudeng temaatilise kirjandusega (k.a. seadused, määrused, artiklid, arengukavad jne), asutuse põhikirja ja töökorraldusega ning kirjeldab ja analüüsib praktika käigus läbitöötatud juhtumeid. Praktika koosneb iseseisvatest tööülesannetest ja seminaridest.
Ootused praktikaorganisatsioonile: Tudengil peab organisatsioonis olema võimalik tutvuda sotsiaaltööga. Töökoht peab praktikandile määrama juhendaja, kes on vastutav praktika sisulise poole eest ning praktika lõppemisel täidab ta hindamislehe.
Praktika annab võimaluse tutvuda sotsioloogi või sotsiaalvaldkonna analüütiku erialase tööga erinevates tegevusvaldkondades.
Ootused praktikaorganisatsioonile:
Praktikabaasiks sobib organisatsioon, asutus või ettevõte, kus leidub sotsioloogile või sotsiaalvaldkonna analüütikule sobivat erialast tegevust. Kuigi praktika nimi on Vaatluspraktika, eeldatakse, et põhilise osa praktikategevustest moodustab siiski iseseisva ülesande/ülesannete täitmine vähemalt n-ö sotsioloogi abi või analüütiku abi tasandil.
Praktika raames tutvutakse mingi asutuse või organisatsiooni tööga, kus leidub sotsioloogile või sotsiaalvaldkonna analüütikule sobivat erialast tegevust, ning kavandatakse ja viiakse läbi projekt, mille sisuks on mingi sealse tervikliku ülesande lahendamine probleemipõhiselt rühmas (2-4 praktikanti) või iseseisvalt. Projektipraktika eeldab, et praktikategevused moodustavad ühtse terviku (projekti), millele lähenetakse probleemipõhiselt - defineeritakse probleem, mis vajab lahendamist, ja eesmärk, kuhu tahetakse jõuda; sõnastatakse põhiküsimused, mis vajavad probleemi lahendamiseks vastamist; pannakse paika lahenduskäigu etapid ja meetodid ning identifitseeritakse, milliseid lisateadmisi /-oskusi probleemi lahendamiseks vajatakse; pannakse paika, milline peaks olema projekti väljund (nii sisuliselt kui vormiliselt). Projekt peaks sisaldama analüütilist komponenti, st projekti sisu ei saa olla ainult tehniline töö, vaid peaks sisaldama ka analüütilise väljundi tootmist (nt andmeanalüüsil põhinev raport, mis sisaldaks peale analüüsitulemuste numbrilist esitlust ka mingit sisulist kokkuvõtet) või vähemalt metodoloogilist panust (nt kui projekti eesmärk on andmebaasi korrastamine ja andmete analüüsitavale kujule viimine, siis peaks praktikant saama ka kavandada korrastamise meetodeid (nt loogilisi teste) ja teostada otsingulist (eksploratiivset) analüüsi).
Praktikabaasiks sobib organisatsioon, asutus või ettevõte, kus leidub sotsioloogile või sotsiaalvaldkonna analüütikule sobivat erialast tegevust. Projekt, mis praktika käigus kavandatakse ja läbi viiakse, kujutab endast praktikabaasi antud tervikliku ülesande lahendamist probleemipõhiselt rühmas (2-4 tudengit) või iseseisvalt. Praktikaorganisatsioonilt eeldatakse konkreetse lähteülesande olemasolu ja praktikandi või praktikantide rühma juhendamist projekti kavandamisel ja läbiviimisel.
Parema kasutuskogemuse tagamiseks kasutame küpsiseid. TÜ välisveeb ei töötle ega kogu isikuandmeid. Välisveeb kasutab FB Pixeli ja Google Analyticsi teenust. Loe lähemalt andmekaitsetingimustest.