Tudengite kogemused vahetusüliõpilasena
Laura Põldma vahetussemester Hollandis (Vrije Universiteit Amsterdam)
2019. aasta augustis, paar nädalat enne vahetussemestrile suundumist, olin enda peale pisut pahane – miks mul oli küll vaja see teekond ette võtta? Olles ise just pealinnast kaks kuud kestnud praktikalt tagasi kodulinna Tartusse saabunud, tundus mulle, et tahan teha kõike muud kui kohvrid pakkida ning taas mugavustsoonist välja astuda. Ent tagantjärele olen ütlemata õnnelik, et otsustasin minna, sest viis kuud hiljem saabusin Eestisse õnneliku ja rahulolevana. Praeguseks hetkeks on uued vahetussemestrilt leitud sõbrad mul isegi Eestis külas käinud ning tunnen praegugi, et Erasmuse aeg oli minu senise elu põnevaim sügis!
Eluaegse tartlasena – kes oli saanud terve oma senise kooliaja kodus elada – olin ma vaid kõrvalt näinud seda elu, mida elavad need, kes saabusid Tartusse õppima mujalt Eestist. Võin üsna kindlalt öelda, et nii-öelda tõelist tudengielu ma kogenud ei olnud, sest minu elu jätkus ka ülikooli astudes samamoodi nagu varem: elasin kodus ja suhtlesin peamiselt ikka oma vanade sõpradega. Lisaks tundsin ma teisel kursusel õppides, et tahaksin väga oma igapäevaelule vaheldust ning kogeda seda, kuidas toimub õppetöö mujal. Miks mitte kogeda seda siis juba välismaal?
Nii suundusingi 2019. aasta augustis õppima Hollandisse, täpsemalt Amsterdami, kus TÜ partnerkooliks on Vrije Universiteit Amsterdam. Minu uus elu Amsterdamis algas ülikooli korraldatud tutvumisnädala ja 30-kraadise kuumalainega, mis pakkus meile võimalust esmalt üksteisega tuttavaks saada, linnas ringi avastada ja ka näiteks Amsterdami metsas (mis ühe eestlase jaoks küll metsa mõõtu välja ei anna!) ujumas käia. Julgen soovitada: kui vähegi võimalik, tasub tutvumisnädalatest kindlasti osa võtta, sest need panevad tihti alguse ülejäänud semestri sõprussuhetele.
Pärast lõbusat suvelõpuperioodi pidin end peagi ümber häälestama, sest nagu Eestiski, algab ka Hollandis kool septembri alguses. Ent kahe riigi koolisüsteemis on hulk erinevusi: näiteks on Hollandis nii kevad- kui ka sügissemester jaotatud omakorda kolmeks eraldi perioodiks. See tähendab, et septembris algavad ained lõppevad juba oktoobris, kui sooritatakse ka esimesed eksamid; novembrist algavad aga juba uued ained, mis lõppevad eksaminädalaga detsembris – ja nii edasi. Seega tegeletakse ühe ainega korraga palju intensiivsemalt ning tudengil on üldiselt samaaegselt vaid 2–3 õppeainet. Lisaks täheldasin, et sealses süsteemis on õppejõu ja tudengi suhted üsna vabad – näiteks ses osas, et tudengid pöörduvad õppejõu poole enamasti hoopis eesnime pidi.
Koolis käimine oli minu jaoks tõesti põnev, ent peab tõdema, et kõige eredamalt jäid meelde ikkagi koos uute sõpradega ette võetud seiklused. Näiteks haarasime ühikakaaslastega kinni võimalusest minna Münchenisse Oktoberfestile, kus veendusime, et see suur Saksa pidu on tõepoolest sama võimas kui Google’i pildiotsingust näha võib. Lisaks kahele Saksamaa-külastusele reisisin vahetussemestri jooksul ringi ka Hollandis ning külastasin Belgiat. Kesk-Euroopas paiknedes oleks reisida võinud veel rohkemgi, ent Amsterdam on suur ja äärmiselt tiheda kultuuriprogrammiga linn, mis hoidis mind enamuse ajast hoopis enda juures.
Mäletan, et enne vahetussemestrile minekut ütles mulle minu kursusekaaslane, et kõige rohkem õppis ta vahetussemestri jooksul uutelt sõpradelt. Saan sellega nõustuda, sest minu kümnest eri rahvusest ühikakaaslased harisid mind mitmes eluvaldkonnas. Näiteks tutvusin põnevate toitudega nii Itaalia kui ka Korea köögist; sain sakslase käest treeningtunni sõna Jägermeister korrektseks häälduseks ja tutvusin ka ameeriklase nägemusega tema koduriigi poliitilisest olukorrast. Amsterdam ja hollandlased õpetasid aga seda, milline peaks olema rattaliikluse jaoks sobiv taristu – selle tulemusena sõitsin poole aasta jooksul rattaga ilmselt rohkem kui oma senise elu jooksul.
Kõlab küll klišeena, ent olen kindel, et vahetussemestrilt saadud kogemused jäävad mulle meelde elu lõpuni! Usun, et vahetussemester on õige otsus igal juhul – pole vahet, kas soovid oma praegusele elule lihtsalt vaheldust; tahaksid hoopis keelepraktikat või veenduda oma soovis näiteks magistritasemel välismaale õppima minna. Erasmus+ õpiränne on hea võimalus end ja teisi paremini tundma õppida!
Laura soovitused:
- Ära karda minna vahetussemestrile üksi – vähemalt mina tundsin, et see aitab end kõige paremini tundma õppida. Lisaks on vahetussemestrile alati saabunud palju samas olukorras olevaid tudengeid, kes hea meelega uusi sõprussuhteid loovad.
- Võimaluse korral ela ühiselamus – üldiselt on see odavam ning hea õnne korral annab sealne elu sulle ka head sõbrad, kellega on lõbus nii kodus olles kui ka ringi avastades.
- Järgi TÜ poolt antavat soovitust ning registreeri ainetele varuga, seda juhuks, kui koha peal peaksid sinu huvid muutuma.
- Arvesta sellega, et raha kulub tõenäoliselt rohkem kui arvata oskad (eriti siis, kui soovid ka reisida). Seega: asu varakult raha koguma!
- Ära karda paberimajandust, see ei ole kontimurdev ja sind abistavad igal sammul ka TÜ Erasmuse koordinaatorid.
- Mis kõige olulisem: ära kõhkle ja mine kindlasti!