Välismaale sotsiaaltööd ja sotsiaalpoliitikat õppima
Välismaal õppimine või praktika läbimine annab väärtusliku rahvusvahelise kogemuse, laiendab silmaringi ning on kindel eelis ka tööturul. Välismaal sooritatud õppetööd arvestatakse Tartu Ülikooli õpingute osana ning seda on võimalik läbida õppekava nominaalaja jooksul. See tähendab, et välisõpingud on õppekavasse planeeritud ja ÕIS-st vaadates on näha, millise osa sellest välismaal õppides tehtud saab. Välisõpingute osa õppekavas nimetatakse mobiilsusaknaks ja selle maht semestris on vähemalt 15 EAP-d. Minimaalse mahu läbimine on üksiti ka eelduseks välisõpingutele järgneva pikendussemesteri saamisel, kui see osutub vajalikuks.
Milline osa õppekavast on soovitatav läbida välismaal ehk milline on minu õppekava mobiilsusaken?
- Valikmooduli valikaine nimetusega SVUH.00.016 "Rahvusvaheline õpikogemus" mahus 12 EAP, mille alla saab paigutada erinevaid õppeaineid, sh ka neid, mida koduülikooli õppekavas pole.
- Kooskõlastatult ja programmijuhi otsusega võib ka
a) õppida oma eriala kohustuslikke õppeained välisülikoolis;
b) õppida välisülikoolis spetsiifilisi erialaseid aineid, mida Tartus pole võimalik omandada ja asendada nendega õppekavas olevaid aineid. - Praktilise suunaga õppeained:
SOSS.04.215 “Praktika” 6 EAP (sotsiaaltöö mooduli valikaine)
SOSS.04.084 “Menetluspraktika” 6 EAP (valikaine)
Praktikat võib sooritada koos õpingutega või eraldiseisvalt näiteks suvel.
Välisõpingute jaoks õppeplaani koostamisel tuleb arvestada, et väliskõrgkooli õppeainete arvestamisel õppekava alus - ja suunamoodulisse kooskõlastab õppeplaani ka programmijuht.
Milline semester on parim aeg välisõpingute jaoks ?
Õppekava II või III semester, mis tähendab, et välismaale peab kandideerima esimese õppeaasta sügis- või kevadsemestril. Viimasel semestril välismaal õppima suundujad peavad arvestama, et reeglina ei laeku väliskõrgkoolist õppetulemused TÜ semestri lõpuks, seega ei saa ka arvestada ülikooli lõpetamisega välisõpingute semestri lõpus.
Kuidas planeerida õpinguid TÜ-s kui soovin välismaale õppima minna?
Konsulteeri õppekorraldusspetsialistiga (Virge Näkk, Virge.Nakk [ät] ut.ee), et sa oskaksid arvestada, milliseid õppeaineid ei loeta igal semestril ja seega saaksid oma TÜ õpinguid vastavalt planeerida.
Kas välisõpingute tõttu minu õppeaeg TÜ-s pikeneb?
Õppeaeg võib pikeneda, kui välismaal õpitakse semestri jooksul miinumummahus õppeaineid ja välisõpingutele eelneval semestril/semestritel on õppekava läbitud vähem kui 45 EAP ehk 75% semestri õppemahust. Üldjoontes sõltub õppeaja pikendamise vajadus õppekava läbimisest TÜ-s ja välisõpingute mahust.
Millised on võimalused välismaale õppima minekuks?
Parimad sihtkohad on Erasmus+ partnerkõrgkoolid, kellega on läbi räägitud sisulisem üliõpilasvahetus konkreetse õppekava üliõpilaste jaoks. Partnerkoolide nimekiri on leitav SIIN
Peale Erasmus+ programmi on ka mõningaid teisi võimalusi välismaale õppima minekuks. Nendega saad tutvuda siin.
Millised on minu võimalused välismaal praktika läbimiseks?
Välispraktika läbimiseks sobilikud organisatsioonid võid otsida ise või uurida, kus on sama õppekava üliõpilased varem käinud. Igal juhul aruta välismaine praktika läbi oma programmijuhiga.
Kuidas rahastada oma välisõpinguid?
Erasmus+ programmi õpirände puhul on osalejale tagatud stipendium (elamistoetus).
Välispraktika toetuseks on võimalik taotleda Erasmus+ välispraktika stipendiumi.
Vaata ka teisi stipendiumiprogramme.
Kuidas välisõpingute sisu kokku leppida?
Välisõppega seonduva õppekorralduse kohta saad lugeda siit.
Kuidas saada lisainfot?
Maiu Reinhold
Erasmus+ programmi koordinaator instituudis
Lossi 36-216
737 5697
maiu.reinhold [ät] ut.ee