Doktoriastme õppekavad
Doktoriõpe on kõrghariduse kõrgeima astme õpe, mille eesmärk on iseseisvaks teadus-, arendus- või kutsealaseks loometööks vajalike teadmiste ja oskuste omandamine. Doktoriõppe vastuvõtutingimused on reguleeritud Tartu Ülikooli doktoriõppe vastuvõtueeskirjaga. Õppe nominaalkestus on 4 aastat, maht 240 EAP-d. Loe lähemalt doktoriõppest.
Doktoriõppesse on oodatud õppima magistrikraadi või sellele vastava kvalifikatsiooniga isikud, kes soovivad anda oma panuse Eesti teadusesse.
Korduma kippuvad küsimused
Kuidas pannakse paika doktoritöö (ja selle kavandi) teema: kas soovitus mõne konkreetse probleemiga tegelemiseks tuleb instituudi poolt või on initsiatiiv teema leidmiseks jäetud pigem doktorandile endale?
Teemade leidmine on senini toimunud nii doktorantide initsiatiivil kui juhendajate suunamisel. Parema meelega näeme varianti, kus doktorant tunneb huvi mõne meie uurimissuuna vastu ja liitub olemasoleva uurimisrühmaga.
Mille poolest erineb doktoriõpe bakalaureuse- või magistriõppest?
Doktorantuuris õppides on peamine aktiivne uurimishuvi, soov mingil teemal teadust teha. Eelkõige pakubki doktoriõpe võimalust teha juhendaja ja uurimisrühma toel rahvusvahelisel tasemel iseseisvat teadustööd, traditsioonilise auditoorse õppetöö osatähtsus on väga väike.
Kas doktoritöö juhendaja peab olema ühiskonnateaduste instituudi õppejõud?
Soovitavalt on doktoritöö juhendaja meie instituudi õppejõud (professor, dotsent või vanemteadur), kaasjuhendaja võib olla ka väljastpoolt instituuti, Tartu Ülikoolist või Eestist.
Kelle poole tuleks juhendaja otsimisel pöörduda?
Kui uurimishuvi langeb kokku instituudi mõne uurimisrühma teemaga, tuleks pöörduda otse vastava rühma juhi poole.
Facebook Jälgi meid sotsiaalmeedias!