Ajateenijate kuvand tööandjatele
Uuring "Ajateenijate kuvand tööandjatele − tööandjate hoiakud ja suhtumine ajateenistuse läbinud ja mitteläbinud töötajatesse"
Uuringu periood: 1.mai 2018 kuni 31.03.2019
Uuringu läbiviija: Tartu Ülikooli ühiskonnateaduste instituut koostöös Eesti Kaitseväega
Uuring on projekti “Kaitsealase teadus- ja arendustegevuse üldpädevuse “Ressursihaldus” arendamine ja hoidmine” alaprojekt, mis uurib tööandjate seisukohti aja- ja reservteenistuse kohta. Uuringu eesmärk oli välja selgitada, kuidas paremini ühildada kodanike riigikaitselisi kohustusi nende igapäeva eluga, sh kuivõrd ajateenistuse läbimine toetab inimese võimalusi ja hakkamasaamist tööturul.
Peamised tulemused
- Tööturult ajateenistusse minemise puhul tajutakse piiranguid ning ollakse vähem altid ajateenistusse astuma, võrreldes otse koolipingist ajateenistusse suundujatega.
- Mida kõrgemat kvalifikatsiooni nõuab töökoht, seda keerulisem on tööalast karjääri ja ajateenistust omavahel ühitada. Samas, reservõppekogunemistel osalemise puhul ilmneb vastupidine trend – liht- ja oskustöölised tajuvad tööandjate poolt vähem toetavat suhtumist kui keskastmejuhid ja tippspetsialistid.
- Ajateenistuse läbimine või mitteläbimine ei ole tööandjate jaoks otseselt oluline kriteerium töötaja valimisel, küll aga hindavad nad, kui kandideerija oskab ajateenistuse kogemust esile tuua. Ajateenistuse kogemus on tööandjate vaates indikaator noore küpsusest ja üldistest sotsiaalsetest kompetentsidest (nt distsipliin, täpsus, meeskonnatöö jne).
- Tööandjate vaates on eelneva töökogemuse puudumise korral ajateenistuse läbimine üks argument, mille alusel hinnata töötaja sobivust.
- Ajateenistuse läbimise mõju hilisemale sissetulekule on kontekstispetsiifiline ja sõltub ajateenistuse läbimise ajast. 1990. aastatel ajateenistuse läbinud ja mitteläbinud meeste sissetulekutes erisust esile ei tule. 2000. aastatel ilmneb suundumus, kus ajateenistuse kogemusega meeste sissetulek on mõnevõrra kõrgem, kuid see võib tuleneda ajateenistusse asunute ja vabastatute erinevusest (nt tervis), mis mõjutab hilisemat edu tööturul.
- Tööandjad ei too otseselt välja, et ajateenistuse läbinud töötaja on parem töötaja, küll aga nimetavad nad ridamisi oskusi ja pädevusi, mida ajateenistuse läbimine võib toetada ja arendada ning mis tulevad hilisemas tööelus kasuks, nt töödistsipliin.
- Tööandjad mõistavad reservõppekogunemiste olulisust kui sotsiaalset kokkulepet, millesse igaühel tuleb anda oma panus, samas st tööandja jaoks igapäevase elu ümberkorraldamist, mida ei ole võimalik pikalt ette planeerida. Üldine suhtumine on toetav.
- Sõltuvalt tegevusalast, töögraafikute iseloomust, töötaja kvalifikatsioonist ja kutse ajastatusest, on tööandjate kogemus töötaja osalemisega reservõppekogunemistel väga erinev. Kui töötaja oskused või tööülesanded on spetsiifilised; kui reservõppekogunemine langeb ettevõtte väga intensiivse tööperioodiga samale ajale – siis on tööandja jaoks seda keerukam töötaja asendamine ja tööülesannete ümberjagamine.