Teadusteated | Ühiskonnateaduste instituut, Tartu Ülikool

TÜ üksuste kontaktandmed

humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Faculty phone: 
737 5341
Faculty address: 
Jakobi 2, ruumid 116–121, 51014 Tartu
  • valdkonna dekanaat
    Faculty phone: 
    737 5341
    Faculty address: 
    Jakobi 2, ruumid 116–121, 51005 Tartu
  • ajaloo ja arheoloogia instituut
    Faculty phone: 
    737 5651
    Faculty address: 
    Jakobi 2, 51005 Tartu
  • eesti ja üldkeeleteaduse instituut
    Faculty phone: 
    737 5221
    Faculty address: 
    Jakobi 2, IV korrus, 51005 Tartu
  • filosoofia ja semiootika instituut
    Faculty phone: 
    737 5314
    Faculty address: 
    Jakobi 2, ruumid 309–352, 51005 Tartu
  • kultuuriteaduste instituut
    Faculty phone: 
    737 5223
    Faculty address: 
    Ülikooli 16, 51003 Tartu
  • maailma keelte ja kultuuride kolledž
    Faculty address: 
    Lossi 3, 51003 Tartu
  • usuteaduskond
    Faculty phone: 
    737 5300
    Faculty address: 
    Ülikooli 18-310, 50090 Tartu
  • Viljandi kultuuriakadeemia
    Faculty phone: 
    435 5232
    Faculty address: 
    Posti 1, 71004 Viljandi
sotsiaalteaduste valdkond
Faculty phone: 
737 5957
Faculty address: 
Lossi 36, 51003 Tartu
  • valdkonna dekanaat
    Faculty phone: 
    737 5900
    Faculty address: 
    Lossi 36, 51003 Tartu
  • haridusteaduste instituut
    Faculty phone: 
    737 6440
    Faculty address: 
    Salme 1a–29, 50103 Tartu
  • Johan Skytte poliitikauuringute instituut
    Faculty phone: 
    737 5582
    Faculty address: 
    Lossi 36–301, 51003 Tartu
  • majandusteaduskond
    Faculty phone: 
    737 6310
    Faculty address: 
    J. Liivi 4, 50409 Tartu
  • psühholoogia instituut
    Faculty phone: 
    737 5902
    Faculty address: 
    Näituse 2, 50409 Tartu
  • õigusteaduskond
    Faculty phone: 
    737 5390
    Faculty address: 
    Näituse 20–324, 50409 Tartu
  • ühiskonnateaduste instituut
    Faculty phone: 
    737 5188
    Faculty address: 
    Lossi 36, 51003 Tartu
  • Narva kolledž
    Faculty phone: 
    740 1900
    Faculty address: 
    Raekoja plats 2, 20307 Narva
  • Pärnu kolledž
    Faculty phone: 
    445 0520
    Faculty address: 
    Ringi 35, 80012 Pärnu
meditsiiniteaduste valdkond
Faculty phone: 
737 5326
Faculty address: 
Ravila 19, 50411 Tartu
  • valdkonna dekanaat
    Faculty phone: 
    737 5326
    Faculty address: 
    Ravila 19, 50411 Tartu
  • bio- ja siirdemeditsiini instituut
    Faculty phone: 
    737 4210
    Faculty address: 
    Biomeedikum, Ravila 19, 50411 Tartu
  • farmaatsia instituut
    Faculty phone: 
    737 5286
    Faculty address: 
    Nooruse 1, 50411 Tartu
  • hambaarstiteaduse instituut
    Faculty phone: 
    731 9856
    Faculty address: 
    Raekoja plats 6, 51003 Tartu
  • kliinilise meditsiini instituut
    Faculty phone: 
    737 5323
    Faculty address: 
    L. Puusepa 8, 50406 Tartu
  • peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituut
    Faculty phone: 
    737 4190
    Faculty address: 
    Ravila 19, 50411 Tartu
  • sporditeaduste ja füsioteraapia instituut
    Faculty phone: 
    737 5360
    Faculty address: 
    Jakobi 5–205, 51005 Tartu
loodus- ja täppisteaduste valdkond
Faculty phone: 
737 5820
Faculty address: 
Vanemuise 46–208, 51014 Tartu
  • valdkonna dekanaat
    Faculty phone: 
    737 5820
    Faculty address: 
    Vanemuise 46–208, 51005 Tartu
  • arvutiteaduse instituut
    Faculty phone: 
    737 5445
    Faculty address: 
    J. Liivi 2, 50409 Tartu
  • Eesti mereinstituut
    Faculty phone: 
    671 8902
    Faculty address: 
    Mäealuse 14, 12618 Tallinn
  • füüsika instituut
    Faculty address: 
    W. Ostwaldi 1, 50411 Tartu
  • keemia instituut
    Faculty phone: 
    737 5261
    Faculty address: 
    Ravila 14a, 50411 Tartu
  • matemaatika ja statistika instituut
    Faculty phone: 
    737 5860
    Faculty address: 
    J. Liivi 2, 50409 Tartu
  • molekulaar- ja rakubioloogia instituut
    Faculty phone: 
    737 5011
    Faculty address: 
    Riia 23, 23b–134, 51010 Tartu
  • Tartu observatoorium
    Faculty phone: 
    737 4510
    Faculty address: 
    Observatooriumi 1, Tõravere, 61602 Tartumaa
  • tehnoloogiainstituut
    Faculty phone: 
    737 4800
    Faculty address: 
    Nooruse 1, 50411 Tartu
  • ökoloogia ja maateaduste instituut
    Faculty phone: 
    737 5835
    Faculty address: 
    Vanemuise 46, 51003 Tartu
Asutused
  • raamatukogu
    Faculty phone: 
    737 5702
    Faculty address: 
    W. Struve 1, 50091 Tartu
  • teaduskool
    Faculty phone: 
    737 5581
    Faculty address: 
    Uppsala 10, 51003 Tartu
  • genoomika instituut
    Faculty phone: 
    737 4000
    Faculty address: 
    Riia 23b, 51010 Tartu
  • muuseum
    Faculty phone: 
    737 5674
    Faculty address: 
    Lossi 25, 51003 Tartu
  • loodusmuuseum ja botaanikaaed
    Faculty phone: 
    737 6076
    Faculty address: 
    Vanemuise 46, 51003 Tartu
Tugiüksused
  • ettevõtlus- ja innovatsioonikeskus
    Faculty phone: 
    737 6339
    Faculty address: 
    Lossi 3, III korrus, 51003 Tartu
  • grandikeskus
    Faculty phone: 
    737 6215
    Faculty address: 
    Lossi 3, III korrus, 51003 Tartu
  • hankeosakond
    Faculty phone: 
    737 6632
    Faculty address: 
    Ülikooli 18a, 51005 Tartu
  • infotehnoloogia osakond
    Faculty phone: 
    737 6000, arvutiabi: 737 5500
    Faculty address: 
    Ülikooli 18a, 51005 Tartu
  • kantselei
    Faculty phone: 
    737 5606
    Faculty address: 
    Ülikooli 18a, 51005 Tartu
  • kinnisvaraosakond
    Faculty phone: 
    737 5137
    Faculty address: 
    Ülikooli 18a, 51005 Tartu
  • kirjastus
    Faculty phone: 
    +372 737 5945
    Faculty address: 
    W. Struve 1, 50091 Tartu
  • personaliosakond
    Faculty phone: 
    737 5145
    Faculty address: 
    Ülikooli 18, ruumid 302 ja 304, 50090 Tartu
  • rahandusosakond
    Faculty phone: 
    737 5125
    Faculty address: 
    Jakobi 4, 51005 Tartu
  • rektoraadi büroo
    Faculty phone: 
    737 5600
    Faculty address: 
    Ülikooli 18, 51014 Tartu
  • siseauditi büroo
    Faculty address: 
    Ülikooli 17–103, 51005 Tartu
  • Tallinna esindus
    Faculty phone: 
    737 6600
    Faculty address: 
    Teatri väljak 3, 10143 Tallinn
  • turundus- ja kommunikatsiooniosakond
    Faculty phone: 
    737 5687
    Faculty address: 
    Ülikooli 18, ruumid 102, 104, 209, 210, 50090 Tartu
  • õppeosakond
    Faculty phone: 
    737 5620
    Faculty address: 
    Ülikooli 18, 50090 Tartu
  • üliõpilasesindus
    Faculty phone: 
    737 5400
    Faculty address: 
    Ülikooli 18b, 51005 Tartu
Muud üksused
  • MTÜ Tartu Ülikooli Akadeemiline Spordiklubi
    Faculty phone: 
    737 5371
    Faculty address: 
    Ujula 4, 51008 Tartu
  • MTÜ Tartu Üliõpilasküla
    Faculty phone: 
    740 9959
    Faculty address: 
    Narva mnt 25, 51013 Tartu
  • MTÜ Tartu Üliõpilasmaja
    Faculty phone: 
    730 2400
    Faculty address: 
    Kalevi 24, Tartu
  • SA Tartu Ülikooli Kliinikum
    Faculty phone: 
    731 8111
    Faculty address: 
    L. Puusepa 1a, 50406 Tartu
  • Tartu Ülikooli Sihtasutus
    Faculty phone: 
    737 5852
    Faculty address: 
    Ülikooli 18a–106, Tartu

TÜ üksuste kontaktandmed

humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Faculty phone: 
737 5341
Faculty address: 
Jakobi 2, ruumid 116–121, 51014 Tartu
  • valdkonna dekanaat
    Faculty phone: 
    737 5341
    Faculty address: 
    Jakobi 2, ruumid 116–121, 51005 Tartu
  • ajaloo ja arheoloogia instituut
    Faculty phone: 
    737 5651
    Faculty address: 
    Jakobi 2, 51005 Tartu
  • eesti ja üldkeeleteaduse instituut
    Faculty phone: 
    737 5221
    Faculty address: 
    Jakobi 2, IV korrus, 51005 Tartu
  • filosoofia ja semiootika instituut
    Faculty phone: 
    737 5314
    Faculty address: 
    Jakobi 2, ruumid 309–352, 51005 Tartu
  • kultuuriteaduste instituut
    Faculty phone: 
    737 5223
    Faculty address: 
    Ülikooli 16, 51003 Tartu
  • maailma keelte ja kultuuride kolledž
    Faculty address: 
    Lossi 3, 51003 Tartu
  • usuteaduskond
    Faculty phone: 
    737 5300
    Faculty address: 
    Ülikooli 18-310, 50090 Tartu
  • Viljandi kultuuriakadeemia
    Faculty phone: 
    435 5232
    Faculty address: 
    Posti 1, 71004 Viljandi
sotsiaalteaduste valdkond
Faculty phone: 
737 5957
Faculty address: 
Lossi 36, 51003 Tartu
  • valdkonna dekanaat
    Faculty phone: 
    737 5900
    Faculty address: 
    Lossi 36, 51003 Tartu
  • haridusteaduste instituut
    Faculty phone: 
    737 6440
    Faculty address: 
    Salme 1a–29, 50103 Tartu
  • Johan Skytte poliitikauuringute instituut
    Faculty phone: 
    737 5582
    Faculty address: 
    Lossi 36–301, 51003 Tartu
  • majandusteaduskond
    Faculty phone: 
    737 6310
    Faculty address: 
    J. Liivi 4, 50409 Tartu
  • psühholoogia instituut
    Faculty phone: 
    737 5902
    Faculty address: 
    Näituse 2, 50409 Tartu
  • õigusteaduskond
    Faculty phone: 
    737 5390
    Faculty address: 
    Näituse 20–324, 50409 Tartu
  • ühiskonnateaduste instituut
    Faculty phone: 
    737 5188
    Faculty address: 
    Lossi 36, 51003 Tartu
  • Narva kolledž
    Faculty phone: 
    740 1900
    Faculty address: 
    Raekoja plats 2, 20307 Narva
  • Pärnu kolledž
    Faculty phone: 
    445 0520
    Faculty address: 
    Ringi 35, 80012 Pärnu
meditsiiniteaduste valdkond
Faculty phone: 
737 5326
Faculty address: 
Ravila 19, 50411 Tartu
  • valdkonna dekanaat
    Faculty phone: 
    737 5326
    Faculty address: 
    Ravila 19, 50411 Tartu
  • bio- ja siirdemeditsiini instituut
    Faculty phone: 
    737 4210
    Faculty address: 
    Biomeedikum, Ravila 19, 50411 Tartu
  • farmaatsia instituut
    Faculty phone: 
    737 5286
    Faculty address: 
    Nooruse 1, 50411 Tartu
  • hambaarstiteaduse instituut
    Faculty phone: 
    731 9856
    Faculty address: 
    Raekoja plats 6, 51003 Tartu
  • kliinilise meditsiini instituut
    Faculty phone: 
    737 5323
    Faculty address: 
    L. Puusepa 8, 50406 Tartu
  • peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituut
    Faculty phone: 
    737 4190
    Faculty address: 
    Ravila 19, 50411 Tartu
  • sporditeaduste ja füsioteraapia instituut
    Faculty phone: 
    737 5360
    Faculty address: 
    Jakobi 5–205, 51005 Tartu
loodus- ja täppisteaduste valdkond
Faculty phone: 
737 5820
Faculty address: 
Vanemuise 46–208, 51014 Tartu
  • valdkonna dekanaat
    Faculty phone: 
    737 5820
    Faculty address: 
    Vanemuise 46–208, 51005 Tartu
  • arvutiteaduse instituut
    Faculty phone: 
    737 5445
    Faculty address: 
    J. Liivi 2, 50409 Tartu
  • Eesti mereinstituut
    Faculty phone: 
    671 8902
    Faculty address: 
    Mäealuse 14, 12618 Tallinn
  • füüsika instituut
    Faculty address: 
    W. Ostwaldi 1, 50411 Tartu
  • keemia instituut
    Faculty phone: 
    737 5261
    Faculty address: 
    Ravila 14a, 50411 Tartu
  • matemaatika ja statistika instituut
    Faculty phone: 
    737 5860
    Faculty address: 
    J. Liivi 2, 50409 Tartu
  • molekulaar- ja rakubioloogia instituut
    Faculty phone: 
    737 5011
    Faculty address: 
    Riia 23, 23b–134, 51010 Tartu
  • Tartu observatoorium
    Faculty phone: 
    737 4510
    Faculty address: 
    Observatooriumi 1, Tõravere, 61602 Tartumaa
  • tehnoloogiainstituut
    Faculty phone: 
    737 4800
    Faculty address: 
    Nooruse 1, 50411 Tartu
  • ökoloogia ja maateaduste instituut
    Faculty phone: 
    737 5835
    Faculty address: 
    Vanemuise 46, 51003 Tartu
Asutused
  • raamatukogu
    Faculty phone: 
    737 5702
    Faculty address: 
    W. Struve 1, 50091 Tartu
  • teaduskool
    Faculty phone: 
    737 5581
    Faculty address: 
    Uppsala 10, 51003 Tartu
  • genoomika instituut
    Faculty phone: 
    737 4000
    Faculty address: 
    Riia 23b, 51010 Tartu
  • muuseum
    Faculty phone: 
    737 5674
    Faculty address: 
    Lossi 25, 51003 Tartu
  • loodusmuuseum ja botaanikaaed
    Faculty phone: 
    737 6076
    Faculty address: 
    Vanemuise 46, 51003 Tartu
Tugiüksused
  • ettevõtlus- ja innovatsioonikeskus
    Faculty phone: 
    737 6339
    Faculty address: 
    Lossi 3, III korrus, 51003 Tartu
  • grandikeskus
    Faculty phone: 
    737 6215
    Faculty address: 
    Lossi 3, III korrus, 51003 Tartu
  • hankeosakond
    Faculty phone: 
    737 6632
    Faculty address: 
    Ülikooli 18a, 51005 Tartu
  • infotehnoloogia osakond
    Faculty phone: 
    737 6000, arvutiabi: 737 5500
    Faculty address: 
    Ülikooli 18a, 51005 Tartu
  • kantselei
    Faculty phone: 
    737 5606
    Faculty address: 
    Ülikooli 18a, 51005 Tartu
  • kinnisvaraosakond
    Faculty phone: 
    737 5137
    Faculty address: 
    Ülikooli 18a, 51005 Tartu
  • kirjastus
    Faculty phone: 
    +372 737 5945
    Faculty address: 
    W. Struve 1, 50091 Tartu
  • personaliosakond
    Faculty phone: 
    737 5145
    Faculty address: 
    Ülikooli 18, ruumid 302 ja 304, 50090 Tartu
  • rahandusosakond
    Faculty phone: 
    737 5125
    Faculty address: 
    Jakobi 4, 51005 Tartu
  • rektoraadi büroo
    Faculty phone: 
    737 5600
    Faculty address: 
    Ülikooli 18, 51014 Tartu
  • siseauditi büroo
    Faculty address: 
    Ülikooli 17–103, 51005 Tartu
  • Tallinna esindus
    Faculty phone: 
    737 6600
    Faculty address: 
    Teatri väljak 3, 10143 Tallinn
  • turundus- ja kommunikatsiooniosakond
    Faculty phone: 
    737 5687
    Faculty address: 
    Ülikooli 18, ruumid 102, 104, 209, 210, 50090 Tartu
  • õppeosakond
    Faculty phone: 
    737 5620
    Faculty address: 
    Ülikooli 18, 50090 Tartu
  • üliõpilasesindus
    Faculty phone: 
    737 5400
    Faculty address: 
    Ülikooli 18b, 51005 Tartu
Muud üksused
  • MTÜ Tartu Ülikooli Akadeemiline Spordiklubi
    Faculty phone: 
    737 5371
    Faculty address: 
    Ujula 4, 51008 Tartu
  • MTÜ Tartu Üliõpilasküla
    Faculty phone: 
    740 9959
    Faculty address: 
    Narva mnt 25, 51013 Tartu
  • MTÜ Tartu Üliõpilasmaja
    Faculty phone: 
    730 2400
    Faculty address: 
    Kalevi 24, Tartu
  • SA Tartu Ülikooli Kliinikum
    Faculty phone: 
    731 8111
    Faculty address: 
    L. Puusepa 1a, 50406 Tartu
  • Tartu Ülikooli Sihtasutus
    Faculty phone: 
    737 5852
    Faculty address: 
    Ülikooli 18a–106, Tartu

Teadusteated

Oktoober 2019

Andra Siibak kirjutas lapsevanemate digitehnoloogia vahendite, näiteks rasedusäppide, beebimonitoride või põnniradarite kasutamisest tingitud lapsepõlve andmestumise fenomenist OECD poolt välja antud kogumikus „Educating 21st Century Children: Emotional Well-being in the Digital Age“


Maria Murumaa-Mengel ja Andra Siibak kirjutasid ülevaate üliõpilaste eksperimendist, kus tudengid paastusid sotsiaalmeediast. 


Ajakirja Comunicazioni Sociali erinumbris "Põlvkonnad, aeg ja meedia" ilmus Veronika Kalmuse ja Signe Opermanni artikkel "Operationalising Mannheim: Empirical Building Blocks of Generational Identity", mis tutvustab uudset metodoloogiat põlvkondliku identiteedi uurimiseks.


Ragne Kõuts-Klemmil ilmus ajakirjas Central European Journal of Communication artikkel ajakirjanike andmepädevusest ja selle mõõtmise metoodikast. Autor esitab ka ettepanekud, kuidas andmepädevust oskustepõhiselt analüüsida. 


Mare Ainsaarel lõppes projekt, mis uuris soolise vägivalla uuringute metoodikat ning Eesti ja Läti Statistikaametite poolt läbi viidud soolise vägivalla pilootprojektide puhul kasutatud meetodite mõju vastamiskäitumisele. Mare Ainsaar oli ka seotud raportiga „Väärtused kui inimvara ja nende mõju ühiskonna arengule“. Raportisse panustasid veel Marju Lauristin, Anu Realo, Tarmo Strenze, Andu Rämmer, Ave Roots ja Kairi Kasearu. Raporti tulemused on avalikud alates 14. oktoobrist.



Juuli-september 2019

Sten Hanssonil koos kaasautoritega ilmus ajakirjas Media, War & Conflict artikkel strateegiliste hirmunarratiivide konstrueerimisest Eesti ajakirjanduses seoses Venemaa sõjaliste õppustega. Semiootikute ja ajaloolasega koos valminud analüüs võiks huvi pakkuda kõigile ajakirjanduse, propaganda, julgeoleku, infokonfliktide ja avaliku keelekasutuse uurijatele. Seepärast on autorid pannud tublisti rõhku teavitustööle: oma analüüsi tulemusi tutvustati riigikantseleis ja kaitseministeeriumis. Sten pidas ettekande International Communication Association'i aastakonverentsil Washingtonis ja sügisel läheb ETV-s eetrisse teadussaate "Uudishimu tippkeskus" tööle keskenduv episood. Lisaks on artikkel juba pälvinud positiivset tähelepanu sotsiaalmeedias, kus seda on teiste seas levitanud tuntud julgeolekuanalüütikud Mark Galeotti ja Edward Lucas.


Andra Siibakul ilmus koostöös Kristjan Kikerpilliga interdistsiplinaarne artikkel "Living in a Spamster's Paradise: Deceit and Threats in Phishing Emails", milles uuritakse empiiriliselt õngitsuskirjade sisu. Analüüs on esitatud Eesti karistusõiguse raamistikust lähtuvalt.


Andra Siibakul ilmus koostöös Elyna Nevskiga artikkel "Older siblings as mediator of infants' and toddlers' (digital) media use)" kogumikus The Routledge Handbook of Digital Literacies in Early Childhood.


21. augustil korraldas Euroopa Sotsioloogia Assotsiatsiooni (ESA) transformatsiooniuuringute võrgustik ESA konverentsi külalistele kogumiku „The Routledge International Handbook of European Social Transformations“ (toim. Peeter Vihalemm, Anu Masso ja Signe Opermann) esitluse. Raamatu sisu tutvustasid sessioonis „Central and Eastern Europe: Boundaries, Barriers and Belongings“ lähemalt peatükkide autorid Marju Lauristin, Matej Makarovič, Zenonas Norkus, Triin Vihalemm ja Veronika Kalmus. Temaatilise ettekandega esines Tomáš Kostelecký Tšehhi Teaduste Akadeemiast. Esitlust ja arutelu modereeris võrgustiku juht Elena Danilova.


20.-23. augustil osalesid Veronika Kalmus, Triin Vihalemm, Margit Keller, Marju Lauristin, Peeter Vihalemm, Signe Opermann, Andre Uibos, Marko Uibu, Kati Orru ja Leene Korp Euroopa Sotsioloogia Assotsiatsiooni (ESA) 14. konverentsil, mis toimus sel korral Manchesteris. Ettekannetega esineti sotsiaalteooria, transformatsioonide, globaliseerumise, hargmaisuse ja kosmopoliitsuse, lapsepõlvesotsioloogia, tarbimissotsioloogia, ühiskonna- ja spordi- ning kommunikatsiooni- ja meediauuringute võrgustike sessioonides. Ühtekokku tegutseb ESA juures 37 teemavõrgustikku, lisaks neile on algatatud veel paarkümmend uut uurimisvoogu.

Perioodil 6. juuni kuni 24. september viivad meie teadlased Mare Ainsaare eestvedamisel läbi Riigikogu Kantselei projekti "Inimvara väärtus - inimeste hoiakud ja väärtused määravad meie arenguvõimalused". Projektis osalevad Marju Lauristin, Anu Realo, Ave Roots, Tarmo Strenze, Kairi Kasearu ja Andu Rämmer.


EU Kids Online'i uurimisrühma ootab ees tihe tööperiood: suvel lõppenud konkurssidelt õnnestus koju tuua kaks uut Horisont 2020 projekti - CORE ja ySKILLS - mis algavad 1. jaanuaril ning kestavad vastavalt kolm ja neli aastat. Meie instituut osaleb projektides partnerina, juhtides laste internetikasutuse võtmeteemadele keskenduvat tööpaketti. Augusti lõpus Oslos toimunud EU Kids Online'i uurimisvõrgustiku töökohtumisel osales Veronika Kalmus.


ISCI konverentsil esitleti Statistikaameti uut kogumikku "Laste subjektiivne heaolu kohalikus ja rahvusvahelises vaates", millesse on panuse andnud mitmed meie teadlased. Nii eesti kui inglise keelsed versioonid raamatust on kättesaadavad Statistikaameti kodulehel.



Mai-juuni 2019

Routledge’i kirjastuselt ilmus Euroopa noorte kodanikuosalusele keskenduv kogumik „Youth Citizenship and the European Union“, mis sisaldab artikleid, mille kaasautorite hulka kuuluvad Veronika Kalmus, Mai Beilmann, Signe Opermann ja Ragne Kõuts-Klemm. Rohkem infot siin.


Andra Siibakul ilmus koos värske magistri Keily Traksiga artikkel "Dark Sides of Sharenting". Tegemist on ülevaateartikliga, mis võtab kokku peamised akadeemised diskussioonid võrguvanemlusega seotud riskide teemadel.


11. juunil toimus meediapoliitika uuringu esitlus Tallinnas, kus olid kohal nii erakondade esindajad, kultuurikomisjoni liikmed kui ka meediajuhid. Ragne Kõuts-Klemm, Signe Ivask, Andres Jõesaar ja Madis Järvekülg tutvustasid meediapoliitika uurimisrühma põhijäreldusi. Kohapeal toimus arutelu. Uuringuaruandega on võimalik tutvuda siin.


Ilmunud on raamat "Worlds of Journalism", mille kaheksandasse peatükki "Ethical Considerations: Journalists' Perceptions of Professional Practice" panustas teiste seas ka Halliki Harro-Loit. Raamat on kättesaadav TÜ raamatukogus.


Halliki Harro-Loit avaldas hiljuti koos Beate Josephiga artikli "Journalists' perception of time pressure: a global perspective". Ajakirjanike aja kiirenemisega tegelev artikkel on kättesaadav siin.



Aprill 2019

Krista Lepiku sulest ilmus (kunagise artikli kordustrükk) peatükk „Articulating the Visitor in Public Knowledge Institutions“ kogumikus „Communication and Discourse Theory: Collected Works of the Brussels Discourse Theory Group“. Kogumiku toimetasid Leen Van Brussel, Nico Carpentier and Benjamin de Cleen.


Uues kõrgetasemelises (ja igati päevakajalises) koguteoses Discourses of Brexit ilmus Sten Hanssoni analüüs Briti valitsuse kommunikatiivsest enesekaitsest ehk "nahahoidmisest".

Artiklis kirjeldab Sten viit peamist retoorilist võtet, mida kasutades püüavad ministrid toime tulla oma vastuolulise poliitikaga kaasneva kriitikatulvaga. Raamatu sisukorda saab vaadata siit. Raamat on kättesaadav sotsiaalteaduste raamatukogus.


Finantskirjaoskuse teemadel on rahvusvahelistes teadusajakirjades ilmunud kaks Eesti olukorda käsitlevat artiklit.
Leonore Riitsalu, Rein Muraka ja Diana Veereti artikkel „Disentangling financial literacy: three-dimensional approach to analysing management of personal finances in Estonia“, mis ilmus ajakirjas „Journal of Social research and Policy“ vaatleb finantsalaste teadmiste, hoiakute ja käitumise mõjutegureid Eestis.

Artiklit „Subjective financial knowledge, prudent behaviour and income. The predictors of financial well-being in Estonia“ ajakirjas „International Journal of Bank Marketing“ võib käsitleda eelmise järjena. Artikkel uurib objektiivsete ja subjektiivsete (enesehinnang) finantsalaste teadmiste ning käitumise seotust inimese poolt tunnetatava materiaalse heaoluga.


Valminud on Erasmus+ projekti „Noorte elukvaliteet Baltimaades“ (projekti partneriks Eestis oli MTÜ Lastekaitse Liit) raames teostatud uuringu Eesti tulemuste ülevaade, mille koostasid Rein Murakas ja Andu Rämmer. Ülevaade sisaldab hulgaliselt viiteid ka Eesti varasemate noorsoouuringute tulemustele.

Projekti raames koondatud materjalidest Balti riikide noorte kohta saab ülevaate siit.


Ingrid Sindi (TLÜ) ja Judit Strömpli sulest ilmus värske artikkel "Who am I and where am I from? Substitute residential home children’s insights into their lives and individual identities" ajakirjas Child & Youth Services. Artikkel keskendub asenduskodus elevate laste lugude analüüsile, milles ilmnevad nende kogemused asenduskoduelust ja identiteedi kujunemisest. Asenduskodus elavad lapsed tunnevad puudust nende enda elu puudutavatest faktidest. Puudub ka võimalus mõtestada mineviku sündmusi, kuna asenduskodus sellest ei räägita. Asenduskodus vanemad väldivad tihti nn raskeid teemasid, soovides sellega lapsi kaitsta. See aga traumeerib lapsi rohkem kui rasketel teemadel rahulik ja lapsesõbralik arutlemine. Teadmatus ja valged laigud tekitavad lastel arusaamatusi, mis kahjustavad nende identiteedi kujunemist. Lapsed tunnustavad asenduskodu töötajate ja perevanemate püüdlusi hoolitseda nende eest ja luua n-ö armastavat perekodu, kuid lapsed saavad aru, et see on vaid mäng. Analüüs lisab olulist teavet laste vaadetest, mis loodetavasti aitab kaasa asenduskoduelu paremale korraldamisele.


Katre Luhamaal, Judit Strömplil, Merle Linnol ja Rein Murakal ilmus artikkel "Lapse perest eraldamisel last esindavate spetsialistide professionaalne suutlikus" ajakirjas Juridica. Artikkel tutvustab 2017-2019 rahvusvahelise ja interdistsiplinaarse projekti „Laste esindajate professionaalse suutlikkuse tõstmine” (Improving Decisions through Empowerment and Advocacy – IDEA) raames läbi viidud küsitluse tulemusi. Küsitluses osalesid lastekaitsetöötajad ja advokaadid - laste esindajad perest eraldamise menetlustes. Vastajad said hinnata oma pädevusi lapse perest eraldamisel, eelkõige oskusi toetada lapse osalemisõigust. Sama küsitlus viidi läbi Iirimaal, Soomes, Rootsis, Ungaris ja Eestis. Avaldatud artikkel keskendub ainult Eesti andmetele, võrdlev analüüs on kirjutamisjärgus.


Anu Masso uuris koos Piia Tammpuuga e-residentsuse taotlejaid ja tõstatab küsimuse, kas e-residentsus suurendab või vähendab digitaalset lõhet. Loe lähemalt ÜTI veebist või teadusartiklist.



Märts 2019

Veronika Kalmus avaldas koos väliskolleegidega metodoloogilise rõhuasetusega artikli "Civic and Political Participation of European Youth: Fair Measurement in Different Cultural and Social Contexts", mis vaagib noorte kodaniku- ja poliitilise osaluse mõõtmise probleeme ja võimalusi.
Ajakirjas Frontiers in Education ilmunud artikkel toob esile, et rahvusvahelises võrdlusuuringus kasutatud ankeediküsimused töötasid 8 Euroopa riigis väga erinevalt, kuna noored mõistsid küsimustega mõõdetud osalustegevuste tähendust sõltuvalt oma riigi kultuurikontekstist. Noorte vastamismustrite alusel moodustusid omavahel paremini võrreldavate maade rühmad: Eesti kuulub samasse rühma Tšehhiga, Rootsi Ühendkuningriigiga, Itaalia Portugali ja Saksamaaga; Kreeka pole aga hästi võrreldav ühegi teise riigiga.


Sten Hansson analüüsib Sõjateadlase erinumbris riigikaitsega seonduvat kommunikatsiooni.

Ajakirja Sõjateadlane infosõda käsitlevas erinumbris ilmus kolm Steni kaasautorlusega artiklit riigikaitsega seonduva käsitlemisest Eesti ajakirjanduses.
Meie vilistlase Priit Tamme magistritööl põhinevast artiklist saab teada, kuidas Eesti ajakirjanduses kujutatakse Venemaa sõjalist võimet. Meie vilistlase Inna Siiki magistritööst lähtuvas artiklis näeme, kuidas sõjalisi õppusi konstrueeritakse Eesti ajakirjanduses uudisväärtuslikuna. Semiootikute Andreas Ventseli ja Mari-Liis Madissoni ning ajaloolase Vladimir Sazonoviga kahasse valminud analüüsis selgitatakse, kuidas Venemaa kõneisikud konstrueerivad strateegilisi hirmunarratiive. Artiklid võiksid huvi pakkuda kõigile ajakirjanduse, propaganda, infokonfliktide ja avaliku keelekasutuse uurijatele.


Mai Beilmann ja Veronika Kalmus kirjutavad äsja ilmunud kogumikus „Digiareng ja noorsootöö“ Eesti noorte osalustüüpidest ning arutlevad selle üle, kuidas võiks noorte osalusmustreid muuta jätkuv digiareng. Eesti-Soome koostöös valminud ning noorsootöö korraldajatele ja praktikutele suunatud kogumik ilmus paralleelselt eesti, soome ja inglise keeles.


Mare Ainsaar, Ave Roots ja Indrek Soidla uurisid ETF projekte ja kaardistasid võimalusi teadusuuringute ühiskondliku ja akadeemilise mõju hindamiseks. Populaarteaduslikku kokkuvõtet on võimalik lugeda siin, kogu raport on kättesaadav siit.


Mare Ainsaar avaldas artikli "Economic crisis, families, and family policy in the Baltic states, 2009–2014". Artikkel analüüsib muutusi kolme Balti riigi perepoliitikas viimase majanduskriisi ajal ja Balti riikide positsiooni muutust, võrreldes ülejäänud Euroopaga. Artiklis analüüsitakse ka poliitika kujunemist mõjutavaid tegureid ja poliitika väljundit perede heaolule ning sündimusele. Parim mudel näitab, et sündimus on seotud perede majandusliku toimetulekuga, mida mõjutab omakorda perepoliitika. Sündimusel puudus otsene seos laste päevahoiuga. Perepoliitika ise on paljude näitajate komplekse tulem.


Anu Masso avaldas koos kolleegide Elmar Schlueteri ja Eldad Davidoviga artikli "What factors explain anti-Muslim prejudice? An assessment of the effects of Muslim population size" ajakirjas Journal of Ethnic and Migration Studies. Populaarteaduslikku kokkuvõtet saab lugeda siit.


Merike Lipu ja Andra Siibaku koostöös ilmus Merike Lipu magistritööle tuginev publikatsioon ""Take it down!", Estonian parents' and pre-teens' opinions and experiences with shareting". Selles analüüsitakse emade ja eelteismeliste (9-13 aastased) arusaamu, kogemusi ja suhtumist võrguvanemlusse ehk vanematepoolsesse laste info ja fotode jagamisse sotsiaalmeedias.


Krista Lepik ja Maria Murumaa-Mengel avaldasid artikli "Students on a Social Media 'Detox': Disrupting the Everyday Practices of Social Media Use" tudengite sotsiaalmeediapaastu kohta. Tulemusi esitleti juba sügisel infokirjaoskuse võrgustiku konverentsil.



Veebruar 2019

Ave Rootsul, Mare Ainsaarel ja Oliver Nahkuril ilmus ajakirjas Journal of Baltic Studies publikatsioon "Economic inequality in satisfaction with health care in the Baltic countries during and after the economic crisis". Selgus, et Eestis on rahulolu tervishoiuga suurem kui Lätis ja Leedus. Samuti pole meie erineva toimetulekuga gruppide vahel erinevusi rahulolus tervishoiuga. Eesti ja Leedu puhul ei olnud majanduskriisil püsivat mõju rahulolule tervishoiuga paremini ja halvemini toimetulevate gruppide võrdluses. Lätis need erinevused peale majanduskriisi aga suurenesid. Sealjuures oli kõigi inimeste rahulolu tervishoiusüsteemiga Lätis peale majanduskriisi veel madalam kui enne.


Triin Vihalemmal ilmus koos Jānis Juzefovičsi & Marianne Leppikuga raamatus "Multilingualism in Baltic States - societal discourses and contact phenomena" peatükk "Identity and Media-use Strategies of the Estonian and Latvian Russian-speaking Populations Amid Political Crisis, Europe-Asia Studies". Peatükki saab lugeda siin, raamat on kättesaadav sotsiaalteaduste raamatukogus.



Jaanuar 2019

Sten Hansson analüüsis Ühendkuningriigi valitsuskabineti Brexiti-retoorikat. Selle tulemused avaldati Londoni majandus- ja poliitikateaduste kooli (LSE) teadusblogis. Väga põnev lugemine just viimaste päevade sündmuste kontekstis.


Ragne Kõuts ja Külliki Seppel avaldasid õpiku "Juhatus meedia ja kommunikatsiooni teooriatesse". Raamatu keeletoimetaja on Karin Saarepuu. Külliki ise ütleb: "Midagi iga praeguse ja kunagise ajakirjandus- ja kommunikatsioonitudengi raamaturiiulisse, tutvumiseks või meenutamiseks." Raamatut on võimalik kirjastuse hinnaga osta meie raamatukogust.


Anu Masso avaldas koos inimgeograafide Siiri Silma ja Rein Ahasega artikli "Generational differences in spatial mobility: A study with mobile phone data. Population, Space and Place." Selles tuli välja üllatav tulemus ruumilise mobiilsuse ja põlvkondlike erinevuste kohta Eestis.  Põlvkondade teooriast lähtuvalt arvatakse, et ruumiline mobiilsus on ühiskonnas muutunud normiks, millega nooremad põlvkonnad suudavad lihtsamini kaasas käia. Äsja ajakirjas “Population, Space and Place” ilmunud mobiiltelefonide andmetel tehtud uuring näitas aga vastupidist - kiirenevas ühiskonnas paistavad noored silma "liikumatuse" kultuuriga ning vanemaid põlvkondi iseloomustab teatud "viivitusega" liikuvus. Lähemalt saab lugeda Novaatorist.


Göteborgi ülikoolis esitleti äsja ilmunud noorte meediakasutuse antoloogiat pealkirjaga „Youth and News in a Digital Media Environment. Nordic-Baltic Perspectives“, mis keskendub noortele kui uudistemeedia allikatele, tarbijatele ja loojatele. Süveneva digitaliseerumise ja globaliseerumise ajajärgul on Eestil üha enam ühist mujal, sealhulgas Põhjamaade meediaväljal toimuvate arengutega. Nii meediasisu loomine, kasutamine kui mõistmine muutuvad ühelt poolt tänu mitmekesistuvatele võimalustele komplitseeritumaks, teisalt mõjutab olemasolevaid praktikaid tugevasti sotsiaalmeedia kasvav, ent ambivalentne roll uudiste vahendajana ja tekitajana.

Kogumik koosneb 15 peatükist, mille autorid on Rootsi, Norra, Taani, Soome ja Eesti meedia- ja kommunikatsiooniteadlased ning meediaorganisatsioonides töötavad inimesed. Raamat on jaotatud kolme ossa: esimeses käsitletakse noorte osalemist uudiste- ja infotootmise protsessides, teises lastele ja noortele suunatud meediasisu loomist ning kolmandas uudiste tarbimist noorte seas.

Meie instituudi teadlastelt on raamatus kaks peatükki. Meediaharidusest Eestis ja noorte ajakirjanduslikust tööst kirjutavad lähemalt Kadri Ugur ja Eleri Lõhmus (ptk 4); Eesti noorte uudistetarbimisest ja uudise tähenduse muutumisest kirjutab Signe Opermann (ptk 9).

Raamat on tervenisti ja tasuta allalaetav Nordicomi kodulehelt, samuti on see olemas meie raamatukogus. 

Tagantjärele saab vaadata ka paneelettekandeid ja arutelu antoloogia valmimise puhul 4. detsembril toimunud sümpoosionilt. Esitlusslaidid ja ülekanne on nähtavad siin.


Mai Beilmann ja Veronika Kalmus kirjutavad koos Tšehhi kolleegidega värskes Sociální studia / Social Studies noorte poliitilisele osalusele pühendatud erinumbris Eesti ja Tšehhi noorte osalustüüpidest. Muuhulgas selgub artiklist, et kõige aktiivsem noortegrupp on Eestis ja Tšehhis väga erinev. Kui Tšehhis tulevad suurimad aktivistid paremal järjel olevatest peredest, siis Eestis kaldub olema pigem vastupidi.


Judit Strömpl avaldas koos Ingrid Sindi (TLÜ) ja Karmen Torosiga (TLÜ) artilkli "The Estonian way of deinstitutionalisation. Experiences from an ethnographic research in SOS Children’s Village, Child& Youth Services". Artikkel on teine kolmest samal teemal kirjutatud artiklite tsüklist, mis on pühendatud SOS Lasteküla viimase aja muutustele. Ilmunud artiklis räägivad töötajad asutuse argielust ja arengutest. Eesti asendushooldus on põhiliselt institutsionaalne, mis tähendab, et perest eraldatud lapsed elavad enamasti asenduskodudes, mitte hooldusperedes nagu Põhjamaades ja teistes lääne riikides. Ka SOS Lasteküla on institutsioon, kuid viimasel ajal toimunud arengud muudavad selle sarnaseks hooldusperele. Kolmas artikkel, mis on samuti avaldamiseks vastu võetud, analüüsib laste kogemusi SOS Lastekülas elamisest.
DOI: 10.1080/0145935X.2018.1511975