Uus taskusaade! Tiiu Männiste räägib oma doktoritööst
Tiiu Männiste kaitses hiljuti ühiskonnateaduste instituudis meedia ja kommunikatsiooni erialal doktoritööd „Elukestev õpe ühiskonna pöördeaegadel“.
Oma töös analüüsib Männiste Eesti elukestva õppe suundumusi ja võimalusi postkommunistliku siirde (1987–2004) ja järelsiirde (2004–2014) perioodil ning alanud digipöörde tingimustes.
Kui rääkida esimesest siirde perioodist, siis aastatel 1987–2004 toimus ka ühiskonna pööre: riik muutus sotsialistlikust kapitalistlikuks ja kogu ühiskond pidi hakkama uue olukorraga hakkama saama.
Pöördeliste aegade algul reageeris muutustele esmalt töömaailm, uuendusmeelsed ettevõtjad olid kõigis pöördeetappides operatiivsemad uutesse oskustesse panustajad. Eesti kiire ja otsustav üleminek liberaalsele turumajandusele ei soosinud aga ühiskonna sotsiaalse valdkonna arenguid. Tekkinud kiired kihistumisprotsessid kajastusid ka elukestva õppe arengus ning õppes mitteosalejate ja passiivsete arvukas kihis.
Pöördele järgnenud stabiilsemas etapis liiguti õppijakesksema, õppija võimeid ja võimalusi arvestavama elukestva õppe korralduse poole. Töös on olulisel kohal digiajastu elukestva õppe uued väljakutsed ja probleemid erineva tehnoloogilise tasemega töökeskkondades.
Projektimajanduse toel teostatavad elukestva õppe poliitikad ei suuda enam sammu pidada töömaailma tehnoloogiliste muutustega. Kihistunud võimalustega elukestva õppe väljal muutub aina olulisemaks õppija enda aktiivsus ja iseseisev uute oskuste omandamise võimekus ning orienteerumine mitmekesises ja piiramatus digitaalses keskkonnas.
Töös uuris Männiste, millised on töökeskkonna ja õppimismotivatsiooni seosed, ning esitatakse praegusel elukestva õppe väljal tegutsevate õppijate tüpoloogia. Selle põhjal pakutakse välja elukestvas õppes osalemise mudel, mis võiks olla abiks elukestva õppe arendamisel.
Kuula ka ÜTI taskuhäälingut Tark mees taskus, kus Männiste räägib oma tööst lähemalt.