Meenutused ülikooliajast | Ühiskonnateaduste instituut, Tartu Ülikool

TÜ üksuste kontaktandmed

humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Faculty phone: 
737 5341
Faculty address: 
Jakobi 2, ruumid 116–121, 51014 Tartu
  • valdkonna dekanaat
    Faculty phone: 
    737 5341
    Faculty address: 
    Jakobi 2, ruumid 116–121, 51005 Tartu
  • ajaloo ja arheoloogia instituut
    Faculty phone: 
    737 5651
    Faculty address: 
    Jakobi 2, 51005 Tartu
  • eesti ja üldkeeleteaduse instituut
    Faculty phone: 
    737 5221
    Faculty address: 
    Jakobi 2, IV korrus, 51005 Tartu
  • filosoofia ja semiootika instituut
    Faculty phone: 
    737 5314
    Faculty address: 
    Jakobi 2, ruumid 309–352, 51005 Tartu
  • kultuuriteaduste instituut
    Faculty phone: 
    737 5223
    Faculty address: 
    Ülikooli 16, 51003 Tartu
  • maailma keelte ja kultuuride kolledž
    Faculty address: 
    Lossi 3, 51003 Tartu
  • usuteaduskond
    Faculty phone: 
    737 5300
    Faculty address: 
    Ülikooli 18-310, 50090 Tartu
  • Viljandi kultuuriakadeemia
    Faculty phone: 
    435 5232
    Faculty address: 
    Posti 1, 71004 Viljandi
sotsiaalteaduste valdkond
Faculty phone: 
737 5957
Faculty address: 
Lossi 36, 51003 Tartu
  • valdkonna dekanaat
    Faculty phone: 
    737 5900
    Faculty address: 
    Lossi 36, 51003 Tartu
  • haridusteaduste instituut
    Faculty phone: 
    737 6440
    Faculty address: 
    Salme 1a–29, 50103 Tartu
  • Johan Skytte poliitikauuringute instituut
    Faculty phone: 
    737 5582
    Faculty address: 
    Lossi 36–301, 51003 Tartu
  • majandusteaduskond
    Faculty phone: 
    737 6310
    Faculty address: 
    J. Liivi 4, 50409 Tartu
  • psühholoogia instituut
    Faculty phone: 
    737 5902
    Faculty address: 
    Näituse 2, 50409 Tartu
  • õigusteaduskond
    Faculty phone: 
    737 5390
    Faculty address: 
    Näituse 20–324, 50409 Tartu
  • ühiskonnateaduste instituut
    Faculty phone: 
    737 5188
    Faculty address: 
    Lossi 36, 51003 Tartu
  • Narva kolledž
    Faculty phone: 
    740 1900
    Faculty address: 
    Raekoja plats 2, 20307 Narva
  • Pärnu kolledž
    Faculty phone: 
    445 0520
    Faculty address: 
    Ringi 35, 80012 Pärnu
meditsiiniteaduste valdkond
Faculty phone: 
737 5326
Faculty address: 
Ravila 19, 50411 Tartu
  • valdkonna dekanaat
    Faculty phone: 
    737 5326
    Faculty address: 
    Ravila 19, 50411 Tartu
  • bio- ja siirdemeditsiini instituut
    Faculty phone: 
    737 4210
    Faculty address: 
    Biomeedikum, Ravila 19, 50411 Tartu
  • farmaatsia instituut
    Faculty phone: 
    737 5286
    Faculty address: 
    Nooruse 1, 50411 Tartu
  • hambaarstiteaduse instituut
    Faculty phone: 
    731 9856
    Faculty address: 
    Raekoja plats 6, 51003 Tartu
  • kliinilise meditsiini instituut
    Faculty phone: 
    737 5323
    Faculty address: 
    L. Puusepa 8, 50406 Tartu
  • peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituut
    Faculty phone: 
    737 4190
    Faculty address: 
    Ravila 19, 50411 Tartu
  • sporditeaduste ja füsioteraapia instituut
    Faculty phone: 
    737 5360
    Faculty address: 
    Jakobi 5–205, 51005 Tartu
loodus- ja täppisteaduste valdkond
Faculty phone: 
737 5820
Faculty address: 
Vanemuise 46–208, 51014 Tartu
  • valdkonna dekanaat
    Faculty phone: 
    737 5820
    Faculty address: 
    Vanemuise 46–208, 51005 Tartu
  • arvutiteaduse instituut
    Faculty phone: 
    737 5445
    Faculty address: 
    J. Liivi 2, 50409 Tartu
  • Eesti mereinstituut
    Faculty phone: 
    671 8902
    Faculty address: 
    Mäealuse 14, 12618 Tallinn
  • füüsika instituut
    Faculty address: 
    W. Ostwaldi 1, 50411 Tartu
  • keemia instituut
    Faculty phone: 
    737 5261
    Faculty address: 
    Ravila 14a, 50411 Tartu
  • matemaatika ja statistika instituut
    Faculty phone: 
    737 5860
    Faculty address: 
    J. Liivi 2, 50409 Tartu
  • molekulaar- ja rakubioloogia instituut
    Faculty phone: 
    737 5011
    Faculty address: 
    Riia 23, 23b–134, 51010 Tartu
  • Tartu observatoorium
    Faculty phone: 
    737 4510
    Faculty address: 
    Observatooriumi 1, Tõravere, 61602 Tartumaa
  • tehnoloogiainstituut
    Faculty phone: 
    737 4800
    Faculty address: 
    Nooruse 1, 50411 Tartu
  • ökoloogia ja maateaduste instituut
    Faculty phone: 
    737 5835
    Faculty address: 
    Vanemuise 46, 51003 Tartu
Asutused
  • raamatukogu
    Faculty phone: 
    737 5702
    Faculty address: 
    W. Struve 1, 50091 Tartu
  • teaduskool
    Faculty phone: 
    737 5581
    Faculty address: 
    Uppsala 10, 51003 Tartu
  • genoomika instituut
    Faculty phone: 
    737 4000
    Faculty address: 
    Riia 23b, 51010 Tartu
  • muuseum
    Faculty phone: 
    737 5674
    Faculty address: 
    Lossi 25, 51003 Tartu
  • loodusmuuseum ja botaanikaaed
    Faculty phone: 
    737 6076
    Faculty address: 
    Vanemuise 46, 51003 Tartu
Tugiüksused
  • ettevõtlus- ja innovatsioonikeskus
    Faculty phone: 
    737 6339
    Faculty address: 
    Lossi 3, III korrus, 51003 Tartu
  • grandikeskus
    Faculty phone: 
    737 6215
    Faculty address: 
    Lossi 3, III korrus, 51003 Tartu
  • hankeosakond
    Faculty phone: 
    737 6632
    Faculty address: 
    Ülikooli 18a, 51005 Tartu
  • infotehnoloogia osakond
    Faculty phone: 
    737 6000, arvutiabi: 737 5500
    Faculty address: 
    Ülikooli 18a, 51005 Tartu
  • kantselei
    Faculty phone: 
    737 5606
    Faculty address: 
    Ülikooli 18a, 51005 Tartu
  • kinnisvaraosakond
    Faculty phone: 
    737 5137
    Faculty address: 
    Ülikooli 18a, 51005 Tartu
  • personaliosakond
    Faculty phone: 
    737 5145
    Faculty address: 
    Ülikooli 18, ruumid 302 ja 304, 50090 Tartu
  • rahandusosakond
    Faculty phone: 
    737 5125
    Faculty address: 
    Jakobi 4, 51005 Tartu
  • rektoraadi büroo
    Faculty phone: 
    737 5600
    Faculty address: 
    Ülikooli 18, 51014 Tartu
  • siseauditi büroo
    Faculty address: 
    Ülikooli 17–103, 51005 Tartu
  • Tallinna esindus
    Faculty phone: 
    737 6600
    Faculty address: 
    Teatri väljak 3, 10143 Tallinn
  • turundus- ja kommunikatsiooniosakond
    Faculty phone: 
    737 5687
    Faculty address: 
    Ülikooli 18, ruumid 102, 104, 209, 210, 50090 Tartu
  • õppeosakond
    Faculty phone: 
    737 5620
    Faculty address: 
    Ülikooli 18, 50090 Tartu
  • üliõpilasesindus
    Faculty phone: 
    737 5400
    Faculty address: 
    Ülikooli 18b, 51005 Tartu
Muud üksused
  • MTÜ Tartu Ülikooli Akadeemiline Spordiklubi
    Faculty phone: 
    737 5371
    Faculty address: 
    Ujula 4, 51008 Tartu
  • MTÜ Tartu Üliõpilasküla
    Faculty phone: 
    740 9959
    Faculty address: 
    Narva mnt 25, 51013 Tartu
  • MTÜ Tartu Üliõpilasmaja
    Faculty phone: 
    730 2400
    Faculty address: 
    Kalevi 24, Tartu
  • OÜ Tartu Ülikooli Kirjastus
    Faculty phone: 
    737 5945
    Faculty address: 
    W. Struve 1, 50091 Tartu
  • SA Tartu Ülikooli Kliinikum
    Faculty phone: 
    731 8111
    Faculty address: 
    L. Puusepa 1a, 50406 Tartu
  • Tartu Ülikooli Sihtasutus
    Faculty phone: 
    737 5852
    Faculty address: 
    Ülikooli 18a–106, Tartu

TÜ üksuste kontaktandmed

humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Faculty phone: 
737 5341
Faculty address: 
Jakobi 2, ruumid 116–121, 51014 Tartu
  • valdkonna dekanaat
    Faculty phone: 
    737 5341
    Faculty address: 
    Jakobi 2, ruumid 116–121, 51005 Tartu
  • ajaloo ja arheoloogia instituut
    Faculty phone: 
    737 5651
    Faculty address: 
    Jakobi 2, 51005 Tartu
  • eesti ja üldkeeleteaduse instituut
    Faculty phone: 
    737 5221
    Faculty address: 
    Jakobi 2, IV korrus, 51005 Tartu
  • filosoofia ja semiootika instituut
    Faculty phone: 
    737 5314
    Faculty address: 
    Jakobi 2, ruumid 309–352, 51005 Tartu
  • kultuuriteaduste instituut
    Faculty phone: 
    737 5223
    Faculty address: 
    Ülikooli 16, 51003 Tartu
  • maailma keelte ja kultuuride kolledž
    Faculty address: 
    Lossi 3, 51003 Tartu
  • usuteaduskond
    Faculty phone: 
    737 5300
    Faculty address: 
    Ülikooli 18-310, 50090 Tartu
  • Viljandi kultuuriakadeemia
    Faculty phone: 
    435 5232
    Faculty address: 
    Posti 1, 71004 Viljandi
sotsiaalteaduste valdkond
Faculty phone: 
737 5957
Faculty address: 
Lossi 36, 51003 Tartu
  • valdkonna dekanaat
    Faculty phone: 
    737 5900
    Faculty address: 
    Lossi 36, 51003 Tartu
  • haridusteaduste instituut
    Faculty phone: 
    737 6440
    Faculty address: 
    Salme 1a–29, 50103 Tartu
  • Johan Skytte poliitikauuringute instituut
    Faculty phone: 
    737 5582
    Faculty address: 
    Lossi 36–301, 51003 Tartu
  • majandusteaduskond
    Faculty phone: 
    737 6310
    Faculty address: 
    J. Liivi 4, 50409 Tartu
  • psühholoogia instituut
    Faculty phone: 
    737 5902
    Faculty address: 
    Näituse 2, 50409 Tartu
  • õigusteaduskond
    Faculty phone: 
    737 5390
    Faculty address: 
    Näituse 20–324, 50409 Tartu
  • ühiskonnateaduste instituut
    Faculty phone: 
    737 5188
    Faculty address: 
    Lossi 36, 51003 Tartu
  • Narva kolledž
    Faculty phone: 
    740 1900
    Faculty address: 
    Raekoja plats 2, 20307 Narva
  • Pärnu kolledž
    Faculty phone: 
    445 0520
    Faculty address: 
    Ringi 35, 80012 Pärnu
meditsiiniteaduste valdkond
Faculty phone: 
737 5326
Faculty address: 
Ravila 19, 50411 Tartu
  • valdkonna dekanaat
    Faculty phone: 
    737 5326
    Faculty address: 
    Ravila 19, 50411 Tartu
  • bio- ja siirdemeditsiini instituut
    Faculty phone: 
    737 4210
    Faculty address: 
    Biomeedikum, Ravila 19, 50411 Tartu
  • farmaatsia instituut
    Faculty phone: 
    737 5286
    Faculty address: 
    Nooruse 1, 50411 Tartu
  • hambaarstiteaduse instituut
    Faculty phone: 
    731 9856
    Faculty address: 
    Raekoja plats 6, 51003 Tartu
  • kliinilise meditsiini instituut
    Faculty phone: 
    737 5323
    Faculty address: 
    L. Puusepa 8, 50406 Tartu
  • peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituut
    Faculty phone: 
    737 4190
    Faculty address: 
    Ravila 19, 50411 Tartu
  • sporditeaduste ja füsioteraapia instituut
    Faculty phone: 
    737 5360
    Faculty address: 
    Jakobi 5–205, 51005 Tartu
loodus- ja täppisteaduste valdkond
Faculty phone: 
737 5820
Faculty address: 
Vanemuise 46–208, 51014 Tartu
  • valdkonna dekanaat
    Faculty phone: 
    737 5820
    Faculty address: 
    Vanemuise 46–208, 51005 Tartu
  • arvutiteaduse instituut
    Faculty phone: 
    737 5445
    Faculty address: 
    J. Liivi 2, 50409 Tartu
  • Eesti mereinstituut
    Faculty phone: 
    671 8902
    Faculty address: 
    Mäealuse 14, 12618 Tallinn
  • füüsika instituut
    Faculty address: 
    W. Ostwaldi 1, 50411 Tartu
  • keemia instituut
    Faculty phone: 
    737 5261
    Faculty address: 
    Ravila 14a, 50411 Tartu
  • matemaatika ja statistika instituut
    Faculty phone: 
    737 5860
    Faculty address: 
    J. Liivi 2, 50409 Tartu
  • molekulaar- ja rakubioloogia instituut
    Faculty phone: 
    737 5011
    Faculty address: 
    Riia 23, 23b–134, 51010 Tartu
  • Tartu observatoorium
    Faculty phone: 
    737 4510
    Faculty address: 
    Observatooriumi 1, Tõravere, 61602 Tartumaa
  • tehnoloogiainstituut
    Faculty phone: 
    737 4800
    Faculty address: 
    Nooruse 1, 50411 Tartu
  • ökoloogia ja maateaduste instituut
    Faculty phone: 
    737 5835
    Faculty address: 
    Vanemuise 46, 51003 Tartu
Asutused
  • raamatukogu
    Faculty phone: 
    737 5702
    Faculty address: 
    W. Struve 1, 50091 Tartu
  • teaduskool
    Faculty phone: 
    737 5581
    Faculty address: 
    Uppsala 10, 51003 Tartu
  • genoomika instituut
    Faculty phone: 
    737 4000
    Faculty address: 
    Riia 23b, 51010 Tartu
  • muuseum
    Faculty phone: 
    737 5674
    Faculty address: 
    Lossi 25, 51003 Tartu
  • loodusmuuseum ja botaanikaaed
    Faculty phone: 
    737 6076
    Faculty address: 
    Vanemuise 46, 51003 Tartu
Tugiüksused
  • ettevõtlus- ja innovatsioonikeskus
    Faculty phone: 
    737 6339
    Faculty address: 
    Lossi 3, III korrus, 51003 Tartu
  • grandikeskus
    Faculty phone: 
    737 6215
    Faculty address: 
    Lossi 3, III korrus, 51003 Tartu
  • hankeosakond
    Faculty phone: 
    737 6632
    Faculty address: 
    Ülikooli 18a, 51005 Tartu
  • infotehnoloogia osakond
    Faculty phone: 
    737 6000, arvutiabi: 737 5500
    Faculty address: 
    Ülikooli 18a, 51005 Tartu
  • kantselei
    Faculty phone: 
    737 5606
    Faculty address: 
    Ülikooli 18a, 51005 Tartu
  • kinnisvaraosakond
    Faculty phone: 
    737 5137
    Faculty address: 
    Ülikooli 18a, 51005 Tartu
  • personaliosakond
    Faculty phone: 
    737 5145
    Faculty address: 
    Ülikooli 18, ruumid 302 ja 304, 50090 Tartu
  • rahandusosakond
    Faculty phone: 
    737 5125
    Faculty address: 
    Jakobi 4, 51005 Tartu
  • rektoraadi büroo
    Faculty phone: 
    737 5600
    Faculty address: 
    Ülikooli 18, 51014 Tartu
  • siseauditi büroo
    Faculty address: 
    Ülikooli 17–103, 51005 Tartu
  • Tallinna esindus
    Faculty phone: 
    737 6600
    Faculty address: 
    Teatri väljak 3, 10143 Tallinn
  • turundus- ja kommunikatsiooniosakond
    Faculty phone: 
    737 5687
    Faculty address: 
    Ülikooli 18, ruumid 102, 104, 209, 210, 50090 Tartu
  • õppeosakond
    Faculty phone: 
    737 5620
    Faculty address: 
    Ülikooli 18, 50090 Tartu
  • üliõpilasesindus
    Faculty phone: 
    737 5400
    Faculty address: 
    Ülikooli 18b, 51005 Tartu
Muud üksused
  • MTÜ Tartu Ülikooli Akadeemiline Spordiklubi
    Faculty phone: 
    737 5371
    Faculty address: 
    Ujula 4, 51008 Tartu
  • MTÜ Tartu Üliõpilasküla
    Faculty phone: 
    740 9959
    Faculty address: 
    Narva mnt 25, 51013 Tartu
  • MTÜ Tartu Üliõpilasmaja
    Faculty phone: 
    730 2400
    Faculty address: 
    Kalevi 24, Tartu
  • OÜ Tartu Ülikooli Kirjastus
    Faculty phone: 
    737 5945
    Faculty address: 
    W. Struve 1, 50091 Tartu
  • SA Tartu Ülikooli Kliinikum
    Faculty phone: 
    731 8111
    Faculty address: 
    L. Puusepa 1a, 50406 Tartu
  • Tartu Ülikooli Sihtasutus
    Faculty phone: 
    737 5852
    Faculty address: 
    Ülikooli 18a–106, Tartu

Meenutused ülikooliajast

1966–1971

Minu ülikooliaeg 1960ndate teisel poolel oli nii ühiskonnas kui ka ülikoolis otsekui keev katel. Neid aastaid on nimetatud kuldseteks kuuekümnendateks. Nii neid nimetada võiks, kuid on ka vastuvaidlejaid. Vaidlejaile tahaks vastu vaielda, et kõike tuleks vaadelda omas ajas – mis oli enne, mis on hetkel, mis võis ees oodata.

Minu jaoks oli see aeg koos sirgumisega rohkem uudistamine, avastamine ja uue elu algus koos pereloomisega. Esmalt tuli aga ülikoolis õppimisega hakkama saada. Ma ei mäleta oma ajast erilisi juhtumeid, mäletan mõtteid, tundeid, lõhnu, aurat, inimesi. Näiteks juunikuu tõusev päike meenutab Toomemäe ohvrikivi, kus pärast esimese kursuse eksameid sümboolselt konspekte põletasime. Ja sinna kõndisime varahommikul Tiigi tänavalt öösärgis... Tartu vihmavalingutes sai õhtul pärast pikki seminarkatunde paljajalu plagistatud. Ja et rebaseks lõi meid lausa kultusromaani „Hüvasti kollane kassi“ autori Mati Undi kursus. Palju seguneb aga üle kolmekümne aasta pikkuse ülikoolilehe tegemise aastatega (1975–2008).

Enne ülikooli

Kuigi Tartu ei pakkunud 1966. aastal provintsist tulnule erilist kultuurišokki, oli siin palju uut ja põnevat. Raamatuist, telest, raadiost, ajalehtedest-ajakirjadest tuntu tuli ju elavalt su ette.

Kultuuri sain maitsta oma kooliaastate põleva kivi maal rohkesti, sest töölisklassi saadeti harima pidevalt teatrid, filharmoonia, rahvaga käisid kohtumas Leningradi ja Moskva režissöörid ja näitlejad. Filmihuvilisena olin näinud vist 90% kõigest linastuvast, sest kino oli igas kaevuriasulas, Jõhvis koguni kaks, Ahtmes avati moodne kino Kosmos samasuguse tüüpprojekti järgi nagu Tartu Ekraan. Bussiliiklus linnaosade vahel oli väga tihe, nii et pärast kooli sai jälle kuhugi midagi vaatama sõidetud. Kohtla-Järvel oli ka oma sümfooniaorkester, Jõhvis amatöörfilmiklubi „Eesti Põlevkivi“, mille tegevusest osa võtsin, tugev fotoklubi, kunstikool... Sellest kultuuripõllust kirjutasin ajalehtedele vahel uudiseidki.

Tahtsin ajakirjandust õppida, ajakirjanikuks saada, kuigi praktiliselt sellest tööst ettekujutus puudus. Võib-olla ajakirjandust seepärast, et mulle meeldis kirjutada (kirjandid tulid hästi välja), luuletada. 1965. aastal aga võtsin sisseastumisdokumendid poole pealt välja, sest kui kirjandi olin kolme saanud, mida polnud varem kunagi juhtunud, oli näha, et mul ei õnnestu sisse saada. Tol aastal olid väga tugevad sisseastujad.

Töötasin ühe aasta Kohtla-Järve rajoonilehes Leninlik Lipp, kus ma tõlgi abi ja hiljem korrektori töö kõrval kirjutasin ka kultuuriteemalisi uudislookesi. Käisin ka rahvaülikooli ajakirjanduse ja teatri fakulteetides (nii kõlanult neid nimetatigi). Rahvaülikooliga külastasime ka Edasi toimetust. See oli esimene kohtumine peahoonega, mis hiljem kauaks mu töökohaks. Ülikooli tänavalt paistis läbi poolenisti põlenud seinte vahelt valgus läbi...

Enne eriala

Teisel korral sain ajaloo-keeleteaduskonna eesti filoloogia osakonda sisse. Ajakirjanduse eriharu võisime valida alles teise kursuse lõpul, kuid sinna pääsemiseks tuli ülikoolilehele kaastöid teha. Mõned lood ma ka kirjutasin – üliõpilaspäevadest, ÜTÜst jm. Muidugi astusin ka toimetuse pressiklubisse, kus olin rohkem vanemate kursuste ja teiste erialade tudengite suuri silmi kuulaja. Üks aktiivsemaid kirjutajaid oli keemiatudeng, hilisem loodusajakirjanik Toomas Jüriado.

Toimetusega sidus meid ka see, et tavakohaselt pidid rebased värskeid lehenumbreid pakkima üle Eesti posti tarvis – kokku keerama, pabeririba ümber kleepima ja aadressi peale kirjutama. See oli kestnud juba kaua aega ja toimis veel hulga aastaid, ka siis, kui ise ülikoolilehte toimetasin. Niisugune ühiskondlik tegevus vaibus taasiseseisvumisega. Tudengid sellisest tasuta tööst siis enam huvitatud polnud, oli tõrkumisi ning vahel jõudis toimetusse tagasiside, et loomanimega adressaadile oli ümbriku peale ka loom joonistatud.

Esimesel paaril aastal end ajakirjandusega veel ei seostada ei osanud. Saada ajakirjanikuks oli midagi umbmäärast. Olin küll veidi kirjutanud Sädemele, Noorte Häälele ja rajoonilehele uudiseid saatnud ning ega aastane töö rajoonileheski veel sellest tööst pilti andnud. Leninlikus Lipus olid ajakirjanikud enamasti vene rahvusest, leht ilmus nii eesti kui ka vene keeles. Kuidas teemad lehte jõudsid, kuidas plaane tehti ja muust toimetuse elust polnud mul aimugi. Ega mõelnud sellelegi, et ajakirjanik peab kirjutama ka teemadest, mis teda ennast ei huvita.

Algul olime aga kursusel kõik filoloogid ja huvidki filoloogilised. Kui ma enne ülikooli lugesin 4–5 ajalehe ja peaaegu kõiki ajakirju, (ka venekeelseid filmiajakirju, Liternaturnaja Gazetat), siis ülikooli ajal peale Edasi enam aega ei jagunud. Tartu oli ju kultuurilinn. Siinsamas oli Vanemuise teater, mille tagakülg teisel kursusel mu ühikaaknast Tiigi 14 paistis.

Kõrvalepõiked

Ühikad

Esimesel kursusel osutus teatris käimine peaaegu võimatuks, sest osa rebaseid paigutati elama Kukulinna pioneerilaagrisse, osa Vana Tiigi keldrisse. Teise semestri algul toodi kukulinlased, kelleks ka mina olin, mõneks kuuks Leningradi (Narva) mnt 89 vastvalminud ühikasse. Kui olime selle ehitusprahist ära puhastanud, pidime ise sealt lahkuma, sest sellest sai poiste inter. Meid toodi Vanasse Tiiki, mina sain koha suurde tuppa, kus meid oli 6–7. Mäletan, et vahepeal oli toauks katki ning et öösel tuppa kutsumatuid külalisi ei satuks, sidusime selle jämeda nööriga kinni.

Igal aastal paigutati tudengeid ümber ja teisel kursusel sattusin Tiigi 14 neljalisse tuppa, kuhu sain veel mitmeks aastaks jääda. Neljandalgi kursusel sain oma ühikakoha alles hoida, kui värske abiellujana elasin hoopis Elvas pisikeses üüritoas. Viiendal kursusel paigutati meid Pälsoni (Pepleri) 14. Siis olime Tartus vaid lühikest aega, sest loengud toimusid vaid sügise algul, järgnes pikk praktika, minul Tallinnas.

Teater

Vaatamata kaugustele Kukulinnast või Elvast oli teater üks mu meelispaiku. Olin isegi lavakasse tahtnud astuda, sest kirjanduse kõrval oli olnud näitering mu teine hobi. Hakkasin ka ülikooli näiteringis käima ning nii õnnestus teatri tagatubadesse, proovidesse jm saada. Ei mäletagi, kas näiteringi või pressiklubi kaudu saime ka peaproove näha. Vanemuine oli tollal kui üks ülikooli teaduskond oma teravate kaasaegsete lavastustega. Toimusid suured arutelukoosolekud, päevakorral oli „Tuhkatriinumäng“. Lavakad ja äsja lõpetanud noored näitlejad tõid Tartusse palju uut. Ajalehtedes ilmusid pikad diskussioonid. Olid tulised Vanemuise teatrikülastajate konverentsid, kus peategelaseks söakas Kaarel Ird. Kahjuks oli tema positiivne poolus mõne eest Tartu Uue Teatri lavastuses peaaegu maha vaikitud, nagu näiteks võitlus suveteatri eest ja paljust muud. Eriline kontrast tekkis kunagiste konverentsidega aga uuesti iseseisvunud Eestis, kus teatrikülastajate konverentsil ei lasknud Aivar Mäe külastajail suudki lahti teha. Mõne küsimuse sai esitada kirjalikult ja seejärel lõpetati kohtumine kiiresti ära. Aga palju aastaid mängiti nüüd peaaegu muusikaliteatriks muutunud Vanemuises mõtlemapanevaid näidendeid.

Film

Filmihuvilisi haris ülikooli filmiklubi, aga ka Komsomoli (Illusioon) kino filmiklubi Amfo. Filmikunsti klassika, loengud Juri Lotmanilt, Eesti uued filmid, kohtumised nende loojatega. Märkmikud on täis lühikonspekteerimisi. No mida veel tahta! Ükskõik mis päeval või kellaajal seal filme näidati, minemata ei saanud jätta.

Kunst

Siiani mäletan Vallikraavi tänava kunstimuuseumi hõngu, mis oli näituste jaoks erilise auraga. Kahju, et see maja on praegu suletud. Siin oli esmatutvumine Eesti kunstiklassiga, noorte kunsti tulijatega. Ma nägin seintel originaalteoseid, mida seni ainult raamatulehekülgedel uudistanud olin! Ülikooli kunstikabineti näitused ja Visarid ülikooli kohvikus!

Kirjandus

Suhe kujunes kahesugune – positiivne ja negatiivne. Huvist sai joostud kohvikusse küünlavalgusõhtutele, mõnikord isegi Kirjanike Majja. Näiteks seminarkas istus sealsamas kusagil lähedal Jaan Kaplinski. Said silmast silma näha ja kuulata kassetiluuletajaid ja teisi, kuigi mõnedega olin ka varem kohtunud.

Keskkoolis saatsin mõned luuletused käsikirjalisele ajakirjale Noorte Looming, mida tegid tudengid Andres Jaaksoo, Udo Otsus jt. Paar korda aastas toimusid kokkutulekud ja siis kohtusime ka päriskirjanikega. Tartus söandasin algul mõne luuletuse Edasi toimetusse kultuuriosakonda Tõnis Lehtmetsa kätte viia ja mõni ka ilmus, kuid edaspidises elus jäid luuleread üksnes sahtlipõhja. Küllap osalt seetõttu, et olin äsja kaotanud ema, kolinud tagasi lapsepõlve Lõuna-Eestisse Harglasse vanaema-vanaisa juurde. Pidin Tartus õppima nii elama kui ka õppima, iseendaga toime tulema.

Noorte kirjandusringkonnadest jäin eemale. Kursusekaaslase Leelo Tunglaga olin küll tuttav juba Noorte Loomingu päevilt.

Ja mainin veel kord – olime ju filoloogid – eesti kirjandus, vene kirjandus, väliskirjandus, rahvaste kirjandus. Kõike seda oli korraga liiga palju, kuigi olin suur lugeja olnud. Eksamiteks oli tarvis tohutu hulk läbi lugeda. Korra käisid meie kursuse esindajad dekanaadis õiendamas ning kohustusliku kirjanduse mahtu veidi vähendati.

Mõistagi tegime nn lugemistubasid, kus keegi raamatu sisu täpselt ümber jutustas. Kõike kohustuslikku ei jõudnud keegi läbi lugeda. Kuid nii suure lugemismaterjali hulk viis selleni, et äsja ilmuvat kirjandust ning uusi Loomingu Raamatukogusid enam lugeda ei jõudnud ega tahtnudki. Suvel läks tükk aega, enne kui pärast eksameid jälle raamatu kätte suutsin võtta.

Enamik meie kirjandusõppejõude aitas avastada uue kirjandusmaailma, kus oli palju tundmatuid nimesid, eriti vene kirjanduses. Meenutan tänutundega Valeti Bezzubovit, Valmar Adamsit, Sergei Issakovi. Rääkimata eesti kirjanduse süvendajast Harald Peebust. Väga köitsid mind ka Ott Ojamaa väliskirjanduse loengud. Kui meeldejäänud õppejõudude rida täiendada peale nende, kes kõigile oma jälje jätnud, nagu näiteks Paul Ariste ja Villem Alttoa, siis lisaksin siia Jüri Orni pedagoogikaloengud. See oli aine, mida ajakirjanikel vaja ei läinud, pedagoogilist praktikat me ei pidanud tegema, kuid referaati teha oli väga huvitav.

Komsomol,
klubi

Pioneeri ja komsomoli mind ei sunnitud, see oli kuidagi iseenesestmõistetav, et sinna astusid, sest üheskoos tehti koolis ikka midagi põnevat. Toimus ju kõik komsomoli tiiva all. Kohtla-Järve 5. Keskkoolis (Jõhvis), kus kolm viimast aastat õppisin, oli meil komsomoliklass (sattusin koguni grupi organisaatoriks, kuigi midagi organiseerida polnud tarviski – meil olid väga aktiivsed tüdrukud). Käisime igal aastal rajooni kokkutulekutel Peipsi ääres, võitsime esikohti. Kõik oli huvitav, erilist ideoloogilist sebimist polnud.

Ülikoolis näis komsomoliinimeste tegevus hoopis tõsisem ja tegusam. Kui koolis tegime seda, mis meid endid huvitas, siis ülikoolis tegutseti ka teiste heaks. Mina mingi tegutseja polnud, kuidas ma aga osakonna büroosse sattusin, ei oskagi enam öelda. Mäletan, et millalgi pidin komsomolimakse koguma ja sellega oli parasjagu tegemist. Aga komsomolikonverentside delegaatide hulka olin arvatud ja see oli täielik „uudismaa“. Julgus, probleemide analüüs, uskumatud ettepanekud – panid ülikooli komsomolijuhtidele alt üles vaatama. Näiteks Sirje Endre võitles vabariikliku üliõpilaslehe asutamise eest: „Miks on raudteelastel ja miilitsatel oma ajaleht, aga üliõpilastel mitte?“ küsis ta kõnetoolist.

Peeter Vihalemm valutas südant informeerituse/matuse teemadel ja päris, kui palju on neid, kes teavad, kuidas ja mida arutatakse komsomolikomiteedes, büroodel, pleenumitel jm. Informeerimatus viib inimese kindlustunde kaotamiseni ning ta meenutas Fr. Engelsi tsitaati: „Saladus on bürokraatia üldine alus“.

Ma ei pea tollaseid komsomoliaktiviste karjeristideks ega sinisilmseteks, nagu on kuldsete kuuekümnendate komsomolijuhtidele püütud silte külge kleepida, vaid pean väga lugu nende püüdlustest. Võrdlen seda aega paarkümmend aastat hilisema Rahvarinde tegevusega. Sirje Endre, Laur Karu, Jaak Allik, Peeter Vihalemm, Rein Ruutsoo, Märt Kubo, Siim Kallas, Tiit Kändler, Ülo Kaevats, Hardo Aasmäe, Siim Kallas ja paljud, paljud teised olid need, kes ühiskonnas probleeme nägid, avalikkuse ees kõnelesid ja kirjutasid. Probleeme vaeti oma mätta, üliõpilase, aktiivse ühiskonnaliikme seisukohast nii meedias kui ka kõnepuldis. Mõistagi oli väga julge kirjutada ülikoolilehes, et komsomoli keskkomitee esimene sekretär ei andnud küsimusele ammendavaid vastuseid.

Lihttudengid sellest, kas komsomolijuhid vahel ka karistada said, suurt ei teadnud, nagu väga vähe ka Tšehhi sündmustest. Tegime näiteks üliõpilaspäevade rongkäigus palju nalja ja hüüdsime lubamatuid väljendeid, kuid sellega ei võinud end veel mingiks vabadusvõitlejaks pidada. See oli lihtsalt spontaanne lõbus väljaelamine, koht, kus midagi vastalist sai hüüda. Sama lugu oli jõuluajal kirikus käimisega. Läksin sinna lihtsalt koos teistega mingist jonnist, et näis, kas dekanaadist kontrollitakse. Midagi mingist protestist mõtlemata.

Võrratuid elamusi sai aga ülikooli klubist, kus huvitavate kohtumiste klubist käisid läbi tuntud kultuuritegelased Tartust ja Tallinnast, rääkimata puupüsti täis Rajaca kontsertidest, kus lauldi tuhandetest Eestimaa kadunud taludest.

Puupüsti täis oli ka peahoone auditoorium 139, kus RSR-i (rahvusvaheliste suhete klubi) avalikke üritusi peeti. Rahvarohkuse tõttu kolisid nende üritused peagi keemiaringi. Need noormehed olid palju uurinud ja lugenud, said kasutada ühingu Teadus liikmeina ka mitteavalikke TASSi materjale ning oskasid rahvusvahelise elu seoseid mõista ja teisteni tuua. Isegi show ei puudunud, kui näiteks Ameerika presidendi valimisi peeti enne päris valimisi.

Üks teine selline huvitav ring oli RSK (huvitavate kohtumiste klubi).

Väga populaarseks oli muutunud EÜE. Tahtsin minagi sinna suvel minna, aga vanaemal-vanaisal oli maal abi vaja. Nii lüpsin koos vanaemaga kolhoosi karjalaudas lehmi, tegin heina ja... need olid imeilusad suved.

Nõnda esimesed aastad möödusid. Ülikoolilinna ja ülikooliga tuttavaks saades. Oli kultuuriaeg, mis mõnel järgneval kümnendil nii särav enam polnud, oli aeg, kus astuti keelualadele, millel olid vahel oma tagajärjed. Sellise pagasiga, natuke kultuuri siit ja sealt, ma ajakirjanduse erialale suundusingi.

Erialasse

Kuigi mind huvitasid ka kirjandus ja rahvaluule, valisin ikkagi ajakirjanduse. Rahvaluule kursusetöö juhendaja Udo Kolk kutsus mind küll oma erialasse ja kuuldes, et ma žurnalistikasse tahan, laitis selle mõtte maha. „Ma ei sobivat ajakirjanikuks.“ Arvan, et tal oli tollal õigus. Olin vaikne, tagasihoidlik, ei kippunud välja oma arvamusega, ei olnud ka eriliste kirjatükkidega silma paistnud. Ajakirjanikuks saada ei olnud mulle eesmärk, karjäär, vaid kui mingi abstraktne soov, mis oli tulenes pigem kirjutamise vajadusest, nagu eespool mainisin. Kirjandid, mõningad kaastööd rajoonilehele ja Noorte Häälele, luuletuste avaldamine, töö rajoonilehes, lood filmiamatööride klubist „Eesti Põlevkivi“, kus ja muust meelepärasest.

Niisiis kolmas kursus. Aasta 1968. Ajakirjanduse eriharus asusid õppima veel Heidi Puusepp (Tammar), Riina Mägi (Eentalu), Aili Algo (Kokk), Eda Laansalu (Brehhova) ja Mäido Soosalu. Meie hulgas ei olnud end tuntuks kirjutanuid, nagu meist nooremal ja vanemal kursusel, kust tulid väga võimekad tulevased ajakirjanikud.

Erialaloenguid jagus vähe, nagu ka eelmistele aastakäikudele. Ei tahaks korrata kõike seda, mida on juba paljud kirjutanud Juhan Peegli kohta. Tahaks väga, et ka järeltulevate ajakirjanike põlvkonnad, kes teda ennast näinud ega kuulnud pole, tema õpetuse tuumani jõuaksid. Nagu näiteks sedagi, et fakte tuleks kontrollida mitmest allikast. Tänapäeval peetakse vaat et kõige kompetentsemaks anonüümseid allikad. Tundsin ennast halvasti intervjueeritava juurde minnes, kui polnud korralikult teemasse süveneda jõudnud. Peegel rõhutas, et kuigi küsimus võib rumal olla, peab teema olema endale selgeks tehtud. Iga loo puhul tekkis mul küsimus, kellele ma seda kirjatan. Kas peale selle, et ise lugu ette valmistades midagi rohkem teada sain, ka lugeja ennast sellega harib. Oskasin/oskan ma sellega toime tulla?

Vahel nuusutasime Edasi toimetust, kus Sulev Uus viis meid tööstus- ja põllumajandusteemadeni viis, ka parteilisse ajakirjandusse, mis kõik esialgu võõras tundus. Hiljem aga marjaks ära kulus. Põnev oli ülikoolilehe toimetuses Ene Puusempi käe all maketti teha. Lõpu eel saime aimu ka uuest erialast – kommunikatsiooniteooriast, mida hakkas lugema Peeter Vihalemm. Populaarne oli Ülo Vooglaiu sotsioloogialabor oma uuringutega, mida meilegi tutvustati. Ülikooliajal sattusin ka ise mitmete teadustööde tarbeks ankeete läbi viima, ühel juhul koguni Valga koolidesse. Nähes, kui juhuslikult, pikemalt mõtlemata ankeete täideti või kuidas kaastudengid neid ise küsitletavate eest täitsid, kadus usaldus uurimustulemuste vastu.

Elevust tõid meile ekskursioonid raadio- ja telemajja, kuigi tudeng telekat peaaegu üldse ei näinud (intris kogunesime vahel puhketuppa vaid Horoskoopi vaatama). Vanaisa oli aga mulle taskuraadio Selga kinkinud ja sellest sai mulle lahutamatu kaaslane, nii et raadiosaadete tegijad olid teada. Ja kui veel Ivar Trikkel ise mõne loengu pidas!

Ajakirjaniku töö hakkas selginema suvisel praktikal Noorte Hääles, kus oli ees ka Peegli lapsi. Ega ma seal pealinlaste seltsis end esialgu hästi tundnud, ei osanud telefonigi kasutada, st kaugekõnesid tellida, komandeeringusse minna jne. Hirmutas seegi, kui mitmed inimesed su loo läbi lugesid ja midagi parandada püüdsid, tõsi küll, väga vähe. Tuli kirjutada pioneerilaagrist, õpilasmalevast jmt, mis oli minu jaoks täiesti tundmatu maa. Aga tuli minna, kirjutada, isegi kalurite päeva lehe maketti teha.

Olingi valinud kitsama spetsiaalsusena nn leheneegri ameti. Heidist ja Riinast said raadiosaadete tegijad. Eda ja Mäido minu mäletamist mööda hiljem ajakirjanduses ei töötanud. Vahepeal liitusid meie kursusega ka mitmed akadeemiliselt puhkuselt tulnud või pikendatud eriprogrammiga õppinud.

Kahel viimasel kursusel ülikoolielu taandus. Neljandal kursusel elasin koos abikaasaga Elvas ja ootasin esimest last, kellest on nüüd saanud päris kirjutaja Indrek Hargla. Palju siis peale loengute veel Tartusse jõudsid. Viiendal kursusel toimusid loenguid vaid septembris ning siis sõitsime Tallinnasse praktikale. Minul algas see parteilehes Rahva Hääl. Toimetus paiknes Pika tänava otsas trükikojaga Kommunist samas majas Pika, Voorimehe ja Rataskaevu tänava nurgal asuva maja mitmel korrusel, nii et kogu toimetusest ei saanudki ülevaadet.

Parajasti vajati seal stenografisti ning võtsin selle koha vastu, sest oli ka võimalus väikest palka saada, mida noorel perel väga vaja. Pidin rajoonide korrespondentidelt lugusid telefonist makile lindistama, need ümber trükkima ja toimetama. Ka ise uudiseid otsima Tallinna asutustest. Sellest ajast olen kirjutanud lähemalt ajakirjanike elulugude kolmandas raamatus.

Tartusse sai sõidetud vaid konsultatsioonidele ja eksamitele, kevadsemestril olid vist ka veel mõned loengud. Ja jäidki veel vaid riigieksamid. Olin juba varem vene keelest erialatekste tõlkinud ja diplomitöö asemel koostasin pikema referaadi „Ülevaade tähtsamate kapitalismimaade televisioonist“.

Ja oligi kõik. Ülikool sai ühelt poolt otsa kuidagi äkki, teisel poolt tahtis elamist igapäevane elu. Koos meie eriharuga lõpetasid veel Tiina Bergmann (Maimik), Linda Järve (Kruustee), Helle Kulo, Juhan Paju, Ann Seilenthal (Siitan).

Diplomi ulatas aulas 1971. aastal rektor Arnold Koop, ülikooli astusin Feodor Klementi ajal. Ülikoolis töötades oli mu rektoriks peale Koobi veel Jüri Kärner, Peeter Tulviste, Jaak Aaviksoo, Tõnu Lehtsaar (kt), Alar Karis. Nii et kokku seitse eripalgelist kõrgkoolijuhti.

Rahva Häälest sain ka suunamiskutse. Vaevalt ma mõtlesin, missugune saab olema mu ajakirjanduslik tulevik. Peaasi, et saime mõlemad mehega, kes lõpetas õigusteaduskonna, suunamised pealinna, sest seal oli meheema pisike korter. Korterit ju lõpetajad ei saanud.

Arvan, et teadlikuma, areneva ajakirjanikutöö juurde jõudsin alles hiljem ülikoolis kogu ülikoolist õppides, ka oma endistelt ja uutelt õppejõududelt, kõige enam aga taas Juhan Peeglilt.

Meediast

Olen üsna pessimistlik. Praegune ajakirjandus on poliitikute nägu, see ei ole pööratud inimese kui lugeja, vaid kui valija poole. Me ei tea täpselt, kes kus milliseid nööre tõmbab, aga see paistab välja, on märgatav. Sõltumatut meediat pole, ükskõik kui palju vastupidist rõhutakse.

Ivi Eenmaa on oma raamatus Rahvusraamatukogu ehitusloost kirjutanud, kuidas taasiseseisvunud Eestis hakkas muutuma kirjutava pressi pale. Talle on selgitatud, et iga toimetus on nagu väike riigikogu erinevate tõekspidamistega ning et kallutatus ühe või teise poliitilise jõu suunas tekib ka sõpruskonnast, kus liigutakse. Küllap see nii ongi. Pealkiri ütleb sageli kõik ise ära, polegi tarvis edasi lugeda, sest taipad, keda on vaja jälle maha tampida.

Praegu võib ajalehed ära jagada, kus millise erakonna heaks töötatakse. Jälgede segamiseks aga kehtiksid nagu kartellilepped, sest ühel ja samal päeval võetakse ükskõik missuguse partei persoon sihikule. Vähe sellest. Meedia abil likvideeritakse erakondi (näiteks Rahvaliit), saadakse jagu liiga tugevast või ebasobivast poliitikust. Siiani pole Edgar Savisaarest jagu saanud isegi hüsteeriline reporterite jõuk, kes talle lennujaamas peale lendas. Selle asemel, et ajakirjanike käitumise eetilisust arutada, püüti avalik-õiguslikus raadios ajada kõik keskerakonna suhtlemisraskuste kaela. Sellist käitumist ajakirjandustudengitele ülikoolis küll ei õpetata, see tuleneb ikkagi leivaisadelt.

Minu jaoks on objektiivsuse minetanud ka ETV ja ER-i arutlussaated. Tahaksin  rohkem oma peaga mõtlejaid näha-kuulata,  suur osa arvamusliidreid  ei kanna seda nn tiitlit üldse välja.

Millist ajakirjandust ma tahaksin?

Ühte ülevabariigilist ajalehte, kust saaksin täpselt teada, mida valitsuses ja riigikogus arutati, kes millegi poolt või vastu oli, millised ettepanekud vastu võeti, mis sellega kaasneb. Sellises väljaandes ei tohiks olla erakondadevahelisi purelemisi, vaid üksnes info. Või mis juhtuks siis, kui näiteks kõik lehed ühe nädala jooksul midagi erakondadest, poliitikutest ja kollastest teemadest ei avaldaks? Kas osataks veel inimlikest teemadest kirjutada? Omanikud ei oleks sellest kindlasti huvitatud.

Tahaksin aga lugeda kogu Eesti uudiseid, sellest, mis toimus eile Sarus või Pöides.

Tahaksin lugeda Eesti tegelikust elust, sellest, kuidas tullakse või ei tulda toime peredes, kust keegi on välismaale tööle läinud, kus õpetajad on lastele sageli vanemate eest.

Tahaksin lugeda, mis muutub peale retoorika maainimesel paremaks, kui ta senise vallakeskuse asemel peab sõitma 50 km maha, kui sinna busski igal päeval ei sõida. Sama lugu on poe, apteegi, kooli, postiga.

Tahaksin lugeda lasteaia kasvatajatest, õpetajatest, raamatukogutöötajatest. Kas ja kuidas nende ülivajalikku tööd väärtustatakse? Kas neil on aam suur palk kui suhtekorraldajail, sekretäridel?

Missugune pilt avaneb meie kaasajast ajakirjanduse uurijaile paarikümne aasta pärast? Eakate ajakirjadest saab teada, kui hästi pensionärid toime tulevad, meil pole töötuid, meil jätkub noortele töökohti jne, jne.

Kõik pole veel siiski kadunud. Maalehest kutsuvad lugema Peeter Ernitsa, Rein Raudvere, Eesti Päevalehest Rein Siku, Postimehest Raimu Hansoni, Ene Puusempi, Vilja Kohleri, Eesti Ekspressist Madis Jürgeni jmt artiklid. ETVst hindan Indrek Treufeldti. Siia loetellu mahub veel mitmeid nimesid. Aga tuleks neid ka juurde.

Aja kirjutajad – kirjutagem aega!


Vaata ka teiste vilistlaste meenutusi!