Dagmar Narusson edendab ülemaailmse projekti raames vaimse tervise taastumisele suunatud haridust
Ühiskonnateaduste instituudi sotsiaalse innovatsiooni teadur Dagmar Narusson esindab Eestit rahvusvahelises projektis RECOLLECT. Koos vaimsele tervisele keskendunud uurimisrühmaga aitab ta juurutada taastumiskolledžite süsteemi ja personaalse taastumise mõtteviisi.
Taastumiskolledžid on eriliiki õpiasutused, mis tuginevad oma töös personaalse taastumise mõtteviisile ja kogukondlikule lähenemisele. Erinevalt psühholoogilisest haridusest, täiskasvanukoolituse valdkonnast ja vaimse tervise teenustest annavad taastumiskoolid teadmisi, kuidas parandada omaenda vaimset heaolu ja mõtestada oma taastumise teekonda ühiskonnas.
Taastumiskolledžite lähtepunktiks on, et vaimse tervise raskustega inimestel on oluline tegeleda oma personaalse taastumisega, et elada täisväärtuslikku elu ühiskonnas ja kogukondades (ka siis kui kliinilisest vaatest haigussümptomid kestavad), kuid nad vajavad selleks teadmisi ning oskuseid. Seda kogemust kinnitavad arvukad personaalset taastumist õpetavad kolledžid kogu maailmas: viimaste andmete järgi tegutseb maailmas 221 taastumiskolledžit 28 riigis viiel kontinendil.
Sotsiaalse innovatsiooni teadur Dagmar Narusson on teinud koostööd Nottinghami ülikooli vaimse tervise instituudi ja Nottinghami taastumiskolledžiga. Õpetamine kolledžis toimub horisontaalse ekspertsuse põhimõttel: personaalse taastumise protsessidega tegelevaid inimesi õpetavad igal kursusel kolme valdkonna esindajad - vaimse tervise valdkonna spetsialist, kogemusekspert ja kogukonna võtmeisik (näiteks politsei esindaja). Iga tudeng koostab mentoriga õppeplaani ning valib enda vajadustest lähtuvalt kursuseid, näiteks „Heaolu loomine“, „Emotsionaalne säilenõtkus“, „Hea elu vaatamata ärevusele“ või muud põnevat.
Nottinghami ülikooli algatatud projekti RECOLLECT raames uurisid teadlased taastumiskoolide tööpõhimõtteid, ainekursuste sisu ja korraldust, kogemusekspertide ja kogukonna võtmeisikute kaasamist õppetöösse, aga ka rahastuse küsimust. Hiljuti avaldas konsortsium kogutud andmete põhjal artikli, mis toob välja, missuguseid kultuurilisi erinevusi tuleb arvesse võtta, korraldades taastumiskoolide tegevust maailma eri nurkades.
Eestis on taastumise printsiipidel põhinev õpe veel suhteliselt uudne. Hetkel tegutseb meil vaid kaks heaolu ja taastumise kooli - Talllinnas ja Tartus. Dagmar Narussoni sõnul täidavad need koolid olulist missiooni, ehkki ei leia veel laialdast toetust:
“Tahame taastumise mõtteviisi veelgi rohkem tutvustada psühhiaatritele, kogukondade arendajatele, vaimse tervise valdkonna töötajatele ja ühiskonnas laiemalt. Meil on stigmatiseerimist vähem kui varem, kuid siiski ühiskonnas on teadmatusest põhjustatud ettevaatlikkust ja negatiivseid hoiakuid (psüühikahäiretega elavate inimeste suhtes - toim) ikkagi palju”.
Uute heaolu ja taastumiskoolide avamiseks puudub Eestis piisav rahastus. Dagmar Narussoni hinnangul on olukord tingitud sellest, et vähesed veel teavad personaalse taastumise lähenemisest ja mõistavad selle olulisust ühiskonnale. Tõsta teadlikkust hariduslikust perspektiivist vaimse tervise valdkonnas aitavad RECOLLECT projekti tulemused ja publikatsioonid.
